Kormoraniliha maitseb kui kala või veis

Kormoranilihast tar­tar. Kui süüa kormoraniliha toorelt, on sel tunda oma spetsiifiline kormorani maitse. Foto: Erakogu

Kormoranide arvukus on kasvanud plahvatuslikult, Eestis elab neid hinnanguliselt 43 000 paari ning igaüks neist sööb keskmiselt 400 grammi kala päevas. Nüüd nuputatakse välja mitmesuguseid lahendusi, kuidas ablaste lindude arvukust piirata. Üks variant on nende endi liha propageerimine toidulaual, et jahimeestel oleks motivatsiooni neid küttida.

Tartu Ülikooli kalanduse professori Markus Vetemaa sõnul saabusid kormoranid Eestisse umbes 40 aastat tagasi ja nüüd on nende arvukus selline, et nende kalasaagi suurus on umbes võrdne rannakalurite saagiga. Siin elab umbkaudu 43 000 pesitsevat paari, lisaks noored mittepesitsejad.

Kormoranide arv kasvab igal aastal umbes üheksa protsenti, nii et nende mõju kalandusele kasvab samuti pidevalt. Seega on väga selge, et nende mõju kalavarule on väga suur, umbes sama suur kui kaluritel.

Söövad valimatult kalu

„Muidugi on erinevusi eri liikide tarbimises. Kormoranide mõju on eriti suur ka seetõttu, et nad toituvad palju ka alamõõdulisest kalast. Kui kalur püüab näiteks ühe- või kahekilogrammise haugi, siis on sel väiksem mõju varule kui siis, kui oleks püüdnud neli poolekilost kala, mis teeb ka kokku kokku kaks kilogrammi,” selgitas Vetemaa.

Teiseks mureks kormoranide juures on see, et nad toituvad kudemisaladel, kus kalurid ei tohi üldse kala püüda. Kudemisaladel toimuv kalapüük on eriti kahjulik seetõttu, et lisaks osa isendite hukkumisele segatakse kogu kudemistegevust sellega, et hirmutatakse sigivaid kalasid.