Taluperemehe kulukas õppetund: trahvi võib saada isegi parkimiskella kasutades

Parkimiskontroll teeb kohapealt neli fotot. Üks neist küljeaknast. Oleks foto tehtud mõlemast küljeaknast, seda vaidlust Ants Aamani sõnul praegu poleks. Foto: Erakogu

Harjumaa taluperemees Ants Aaman külastas 14. veebruaril Tallinnas Mustakivi teel asuvat Prismat. „Olen kaupluse püsiklient ja teadlik parkimiskella kasutamise vajadusest ja olen seda alati teinud auto armatuurlaual ühes nähtavas kohas,” kinnitas ta. Seekord aga ootas teda sõbrapäeval pärast umbes 50-minutilist poeskäiku 40-eurone trahv.

Nimelt on Aaman harjunud parkimiskella panema armatuurlaua paremal küljel asuva madalama tasapinna avatud süvendi orva, kuhu on seda tema sõnul lihtsalt käepärane panna. „Sääl on minu parkimiskell olnud aastaid ja sadu kordi,” sõnas ta.

Varasemalt pole tal parkimisega kunagi probleeme pole olnud ja autole lähenedes on kell kenasti näha, seda enam, et tegu on erksat kollast värvi parkimiskellaga.

Kuigi parkimistrahvil telefoninumbrit ei olnud ja Aaman ütleb enda kohta humoorikalt, et on „dinosaurus, kes ei suhtle internetiga”, küsis ta arvutialaselt nõu ja otsustas trahvi samal päeval vaidlustada.

Parkimisettevõttest saadud foto puhul nörritas teda aga fakt, et autost on foto tehtud nii, et armatuurlaua parempoolne madalam tasapind jääb nähtamatuks ja nii pole parkimiskella fotol näha. Tema enda silm eristab parkimisettevõtte poolt saadetud fotolt paistmas parkimiskella heleda serva, aga sellega ei tõesta ta midagi, sest foto nurk jätab kella peitu.

Ants Aamani sõnul on parkimiskella serv parkimisfirmast saadud fotol veidi isegi näha, aga selle abil ta midagi tõestada ei saa. Foto: Erakogu

Aaman lisas, et tema viga oli kindlasti see, et ta kohapeal ei saanud ise fotot teha, kuidas kell asetatud oli, kuid kas sellestki vaidlustamisel abi oleks olnud, ta ei tea. Küll saatis ta hiljem ettevõttele foto, kuidas tema parkimiskell tavaliselt autosse asetatud on.

Ants Aaman demonstreeris, kuidas ta tavaliselt parkimiskella asetab. Sama pildi saatis ta ka parkimist korraldavale ettevõttele. Foto: Erakogu

Vaide vastus oli eitav ning Aamanil tuli trahv tasuda. Ta lisas, et maksis trahvi loomulikult ära ja kohtusse sellise asjaga minema ei hakka, küll võiks tema sõnul täpsustada, millised peaks olema fotod, et kõigil oleks võimalik veenduda, et parkimiskella tõesti ei ole. „Miks tehakse ainult üks foto?” uuris ta.

Mustakivi teel asuva Prisma parklas parkimist korraldava SKA Parking OÜ juhatuse liige Ivar Lustverk selgitas, et tegelikult ei piirdutagi ühe fotoga ja autost, mille osas on kahtlusi, et sõiduk rikub kehtestatud parkimiskorda, tehakse minimaalselt 3 fotot, sageli siiski enam. Antud juhul tehti neid 4.

Esimene pilt on üldjuhul esiklaasi ja armatuuri vahelisest alast, kus parkimisreeglite järgi peaks parkimiskell asuma. Teine pilt on sõiduki küljeaknast, et näidata parkimiskella puudumist. Kolmas pilt on üldjuhul sõiduki asukohast ehk laiem plaan sõiduki lähiümbrusest ja neljas parkimistrahvi esitamise faktist ehk lihtsustatult öeldes foto autost koos parkimistrahviga. „Kõik fotod on GPS märgistusega ja ajalise määratlusega, et tagada kindel veendumus – pildid on tehtud antud parklas antud ajahetkel,” lisas ta.

SKA Parking OÜ edastatud fotodelt parkimiskella ei paista. Samuti ei paista neilt ka seda armatuurlaua osa, kus kell Aamani sõnul oli. Foto: Erakogu

Kõik neli fotot edastati ka Maa Elu toimetusele edastamiseks – ühelgi fotol parkimiskella tõesti ei paista, kuid ühegi foto nurk ei võimalda kinnitada ka seda, et parkimiskella Aamani nimetatud kohas ei olnud.

Lustverk täpsustas, et Aaman pöördus vaidega ettevõtte poole 14.02 ja saatis ka omapoolse pildi, mis oli tehtud juba mujal kui parklas teatise tegemise hetkel. „Kõrvutades saadetud pilti parkimiskontrolöri tehtud piltidega, nii otse vaatest tehtud armatuuri pildiga kui juhipoolselt uksest tehtud armatuuri pildiga, on selgelt näha, et parkimiskella väidetavas asukohas ei olnud,” oli ta veendunud.

Aaman jääb aga endale kindlaks, et kell oli nähtav. „Aus parkimiskontroll tuleks kohale ja ma näitaks talle, kuidas fotod on tehtud nii, et lausa karjuvalt näkku kargav parkimiskell nähtamatuks jääb.”

See, et parkimiskell peab asuma just armatuuril või esiklaasil, on SKA Parking OÜ esindaja sõnul tavaks ja reegliks ka mujal parklates, mitte ainult neil, ja enamasti juhid nii kella sinna asetavad.

Kella asukoha osas aga esineb teisigi vaideid: päris sagedad vaided on sisuga, et kell oli, aga kukkus mingil põhjusel esiistme alla, kell oli auto keskkonsoolis või et mindi just poodi kella ostma, kuid kella ostutšekki hiljem esitada ei ole.

Lustverk sõnas, et olukorras, kus autostumine on järjest kasvav nähtus ja parkimiskohtade arv linnaruumis järjest piiratum, tuleb väga hoolsalt järgida vastavaid liiklusmärke ning teabetahvleid liikluses, veendumaks, et parkimisalal parkides oleks kõik reeglitepärane.

„Mõistlik on samuti kasutada parkimiskella, isegi teadmata kas parkimisala on tasuline või mitte. Parkimiskell palume alati paigutada nähtavale kohale esiklaasi ja armatuurlaua vahelisele alale, vältimaks vääriti mõistmist,” jagas ta näpunäiteid.

„Enda poolt soovitame kasutada elektroonilist parkimiskella, mis on paigaldatud esiklaasile. Antud meede välistab sagedased vaided, kus parkimiskell oli küll pandud, kuid kas siis tuul või enda hooletu liigutus on parkimiskella põrandale ajanud autost väljudes jne,” võttis ta kokku.