Et olla sama tugev kui mutt, tuleks rinnalt suruda umbes 1,8 tonni

Mutid puhastavad oma käike ja ajavad kogunenud mulla taas maapinnale. Aiapidajale see paraku rõõmu ei tee. Foto: Tabble/Pixabay

Mutti ei ole näha, kuid võid kindel olla, et inimese lähedal ajab ta omi asju, sest oleme valinud elamiseks paigad, mis on viljakad, parajalt niisked, kobeda mullaga.

Mutt peab sellisest mullast, sest seal on hea kaevata. Tihedaks tambitud karjakoppel või jalgpalliväljak talle ei meeldi. Kui üldse, siis võivad sinna juhtuda noor mutt, kes suve teisel poolel oma käe peal elama hakkavad. Liivases ja kivises pinnases mutt ei ela.

Mutt oli Euroopas enne jääaega. Meie põrkumised mutiga olid juhuslikud, kuni hakkasime põldu harima - siis saadi aru, et mutt on tüliks, kuid tegelikult mutt taimi ei söö, kuid ta võib käike kaevates taimejuuri närida. Iluaedade ajastul, kui oluline oli sile muru, muutus võitlus mutiga raevukaks ja seda peetakse senini. Mutt on kaval, temaga võitlemine nõuab kogemust – mutipüüdjast sai amet. Esimese märge mutipüüdja kohta Briti saartel on 54 a eKr roomlastelt, kes ei tahtnud, et mutt hinnalisi viinamarjavääte ja ilutaimi üles tuhnib. Keskajal oli mutipüüdja oodatud külaline, sest liikuva eluviisi tõttu tõid nad teateid kaugemalt ja lähemalt. Victoria ajastul (1837 – 1901- toim) oli mutipüüdmine tulus amet, nii mõnigi sai jõukaks, ametisaladusi hoiti kiivalt.