:format(webp)/nginx/o/2024/02/13/15885285t1h2b94.jpg)
/nginx/o/2025/03/05/16696369t1h07c9.jpg)
Mutti ei ole näha, kuid võid kindel olla, et inimese lähedal ajab ta omi asju, sest oleme valinud elamiseks paigad, mis on viljakad, parajalt niisked, kobeda mullaga.
Mutt peab sellisest mullast, sest seal on hea kaevata. Tihedaks tambitud karjakoppel või jalgpalliväljak talle ei meeldi. Kui üldse, siis võivad sinna juhtuda noor mutt, kes suve teisel poolel oma käe peal elama hakkavad. Liivases ja kivises pinnases mutt ei ela.
Mutt oli Euroopas enne jääaega. Meie põrkumised mutiga olid juhuslikud, kuni hakkasime põldu harima - siis saadi aru, et mutt on tüliks, kuid tegelikult mutt taimi ei söö, kuid ta võib käike kaevates taimejuuri närida. Iluaedade ajastul, kui oluline oli sile muru, muutus võitlus mutiga raevukaks ja seda peetakse senini. Mutt on kaval, temaga võitlemine nõuab kogemust – mutipüüdjast sai amet. Esimese märge mutipüüdja kohta Briti saartel on 54 a eKr roomlastelt, kes ei tahtnud, et mutt hinnalisi viinamarjavääte ja ilutaimi üles tuhnib. Keskajal oli mutipüüdja oodatud külaline, sest liikuva eluviisi tõttu tõid nad teateid kaugemalt ja lähemalt. Victoria ajastul (1837 – 1901- toim) oli mutipüüdmine tulus amet, nii mõnigi sai jõukaks, ametisaladusi hoiti kiivalt.
Luhtadelt ei leia
Mutt on putuktoiduline, meil elavatest loomadest on ta lähimad sugulased karihiired ja siil. Lisaks putukatele sööb ta teisi loomi: väikesed konnad, hiirepojad. Valdav osa tema toidust on vihmaussid. Soojal ajal on vihmaussid pool tema toidulauast, külmal ajal aga lausa 90%, sest mullas on vihaussid tegusad aastaringselt.
Mida teeb mutt talvel? Askeldab. Talvepuhkust ehk talveund ta ei maga. Ja miks peakski, kui elad maaküttega korteris, kus on aastaringselt mõnus olla. Nii võib mullahunnikuid kerkimas näha ka talvel talvel. Talvine ootamatu soojaga kaasnev lume sulamine ajab aga mutil vee ahju. Mutt on küll väga osav ujuja, kuid üleujutuste tõttu hukkub neid palju. Seetõttu ei ela mutid üleujutatavatel aladel, nt luhtadel ja rannaniidul.
Soodsas elupaigas võib talvel ühel hektaril elada kaheksa, suvel 16 mutti. Mutt magab täpselt nii palju, kui on vaja – nii umbes kolm tundi ja tormab siis taas käikudesse toitu otsima, et mitte nälga surra. Müttab neli-viis tundi, magab taas ja nii kogu aeg, sõltumata ööst või päevast. Muti ainevahetus on kiire, ta peab palju sööma, ööpäevas vähemalt poole enda kaalu jagu toitu, aktiivsemal ajal sama palju kui ise kaalub ehk sada grammi. Nii sisustab ta oma aja käikudes toidu otsimisega, vajadusel kaevab uusi käike. Kaevamises on ta osav: võimsate esijäsemete jõud on kehakaalust 24 korda suurem. Piltlikult öeldes suudab 100 g kaaluv mutt rinnalt suruda 2,4 kg; 75 kg kaaluv inimene peaks sama saavutamiseks suruma 1,8 tonni!
Talveks sahver täis
Talveks valmistudes täidab mutt sahvri vihmaussidega. Selleks kaevab ta ruumi, kuhu tassib ussi – uss on elus, kuid muti süljes olevad ained halvavad ussi, nii on mutil talvel toit käepärast. Muti sahvris võib olla kuni kaks kg vihmausse. Kui suvel askeldab mutt maapinna lähedal – tema jahikäigud on umbes tikutopsi sügavusel –, siis külmaga kolib mutt sügavamale. Talvel kasutab ta tunnelid, mis on paarikümne sentimeetri sügavusel või sügavamal. Pesa, magamisruumid (neid on tal mitu) ja sahver on veelgi sügavamal.
Pesa on umbes meetri sügavusel, vooderdatud rohu, sambla, puulehtedega, et küljealune oleks soe ja pehme. Moodsa muti kambrist võib leida plast- ja paberkottide ribasid või sigaretipabereid. Ka magamiskambrid on soojustatud. Magama minnes sulgeb mutt hoolikalt kambri ava. Et soe püsiks, vahetab ta mutt pidevalt kasukat – lausa kolm korda aastas. Mõistlik, sest roomates, saba uhkelt püsti (see on oluline käigu lae kompimiseks), mullas, mis kulutab kasukat nagu liivapaber, on pidev karvavahetus oluline.
Muti kasukas koosneb ainult tihedast aluskarvast, pealiskarva tal vaja ei ole, see oleks müttamisel tüliks. Kui tavaliselt on loomadel karvad suunatud alla või tahapoole, siis muti karvad seada ei ole, sest sageli on tal vaja roomata tagurpidi – suunatud karvastik oleks tüliks. Tiheda karvastiku tõttu oli mutt kunagi hinnatud karusloom, kuid tänaseks on ta muutunud murualade kahjuriks, keda ühel hetkel hakati mürgitama: käikudesse poetati mürgitatud usse. Kuid usse sõid ka teised loomad, nt linnud. Kui sellise linnu püüdis kass, suri ka kass. 2006. aastal keelati EL-is muttide mürgitamine, kuigi sellele olid vastu briti poliitikud ja mürgitootjad.
Mutt on must ja salapärane, temast räägitakse müstilisi ja kummalisi asju: rahakoti tupsuks olev mutisaba tagab, et kaukas on alati raha; muti kuivatatud käpad aitavad reuma vastu; erinevad kehaosad aitavad ravivad langetõbe, väldivad hambavalu, leevendavad hüsteeriat ja eemaldavad soolatüükaid. Vana aja mutipüüdjal oli nende kõrvalmõjudega kaubeldes kenake lisateenistus. Mutt on nõia armastatud käsilane, sest muti veri ja elundid annavad ennustusvõime, nt neelates muti tuksuva südame (nii väidab Plinius Vanem raamatus "Naturalis historia").