Miks tasuks koguda ja juua vahtramahla?

Vahtramahla saab koguda ka oksa lõikekohast. Foto: Dmitri Kotjuh

Vahtra mahlajooks algab tavaliselt märtsi algul või keskel, kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud.

Magususest hoolimata ei raatsitud Eestis vanasti vahtramahla eriti koguda, kartes puud rikkuda. Keskmiselt on vahtramahlas meie kliimas suhkrut 3–4 protsenti. Valdav osa mahlas leiduvast suhkrust langeb sahharoosi arvele, glükoosi ja fruktoosi on napilt. Lisaks sisaldab vahtramahl orgaanilisi happeid, fenoole, aminohappeid ja peptiide, taimseid hormoone, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine.

Orgaanilised happed hoiavad vahtramahla happelisena (pH jääb vahemikku 4–7). Vahtrasiirupi toiteväärtus põhineb eranditult suhkrutel, valke ja rasvu siirup ei sisalda. Küll aga tuleks mainida siirupi supersoodsat kaaliumi ja naatriumi vahekorda, see kaldub ülivõimsalt kaaliumi kasuks. Mikroelementidest on vahtrasiirupis mainimisväärselt rauda.