Vastlatoidud ⟩ Eesti sigade jalad süüakse ära Elevandiluurannikul. Miks?

Toidu tegemiseks valige esijalad, milles on rohkem söömiseks kõlbulikku pehmet osa. Foto: Riina Martinson

Tänasel vastlapäeval tasub esivanemate traditsioonide austamiseks lauale seajalad tõsta. Muidu sealiha usku eestlane põlgab seajalad siiski ära ja valdav enamus meie lautades tatsunud sigade jalgadest jõuavad Aafrika riikide elanike toidulauale.

Rakvere kaubamärgi all liha tootva Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus rääkis, et mullu tootis Rakvere müügiks 564 tonni seajalgu, Eestis müüdi sellest ligikaudu seitse protsenti. “Eestis on olnud tootmismahud stabiilselt umbes 37 tonni ringis aastas. Kõik ülejäänu liigub läbi ekspordi. Meie kõige suurem eksportturg on Elevandiluurannik, kuhu eelmisel aastal müüsime 311 tonni seajalgu,” seletas ta.

Teise Eesti suurema sealiha tootja ja -töötleja Atria tegevjuht Meelis Laande ütles, et nemad müüsid mullu seajalgu 185 tonni, kümme aastat tagasi oli see kogus 105 tonni. Tõus on tulnud järjest kasvavatest toomismahtudest. Eestis müüakse esijalgadest kümnendik, ülejäänud läheb eksporti.

Seajalad on odavam viis liha tarbimiseks.

“Jaekaubandusse lähevad enamasti jahutatuna esijalad, mis on tarbijate seas enimnõutud,” rääkis Laande. “Kui veel kümme aastat tagasi läksid ka tagajalad koduturul kaubaks, siis täna lähevad need sisuliselt sajaprotsendiliselt eksporti. Kogu seajalgade müügist ekspordime 96 protsenti. Seega koduturu nõudlus on suhteliselt väike ja vaevalt siin ka suuremat kasvu tuleb. Valdavalt ekspordime oma seajalad Aafrika riikidesse.”

Miks seajalad Aafrikasse müüakse? Sellel on väga lihtne põhjus: seajalad on odavam viis liha tarbimiseks.

Seajalgade müügis on kaks tippaega: vastlapäevade eel ja jõulude aeg. “Peab siiski mainima, et jõulude eelne müük on 3-4 korda suurem kui vastlapäevade eelsel ajal,” tõdes Laande. “Seega on vastlapäeva söökide traditsioon rohkem tahaplaanile jäänud või on asendunud moodsamate roogadega. Jõuludeks süldi keetmine on veel jätkuvalt täies elujõus. Paraku on ka siis märgata müügikoguste vähenemist võrrelduna kümne aasta taguse ajaga, kuid on jätkuvalt iga aasta tugevaim seajalgade müügiperiood. Selle aasta vastlapäeva eelseid müügikoguseid vaadates peab tõdema, et need on jäänud mõnevõrra väiksemaks isegi paari viimase aastaga võrreldes.”

Et seajalgadest saab valmistada tõeliselt maitsva ja imekauni roa, tõestas Tiit Efert oma loos https://maaelu.postimees.ee/8199441/katsetame-milliste-nippidega-saab-seajalast-horgu-roa