Maaomanike uus kohustus ⟩ Kus on sinu vedelikukindel kaitsekostüüm?

Erinevalt meie naabritest on Eestis tänu riiklikule tõrjele üliohtlik ja kiiresti leviv karuputk kensti kontrolli all, nüüd on kliimaministeerium otsustanud karuputke tõrje maaomanike õlule lükata. Foto: Sille Annuk/Pm/scanpix Baltics

Looduskaitseseaduse muudatuste järel peavad maaomanikud oma tavapärast töövahendite arsenali täiendama keemiakindla skafandriga, sest riik plaanib neist kohustuslikus korras teha võõrliikide tõrje eksperdid ja ähvardab tööde tegemata jätmise korral tuhandetesse eurodesse küündiva trahviga.

Skafandri all mõeldakse professionaalset kaitsevarustust, mitte mõnd lihtsamat kileülikonda, et selletalvistele vihmarikastele ilmadele vastu pidada. Riietus peab sisaldama lisaks märgumatule kostüümile ka neopüreenist või nitriilist keemiakindlaid kindaid, mille randmeosa on võimalik tõmmata varrukale peale, ning respiraatorit, mis on varustatud A-tüüpi (pruuni värvi märgistusega) filtriga. Aga milleks siis?

Kliimaministeerium eraldab Keskkonnaametile kolmeks aastaks ligi miljon eurot, et jätkata järgnevatel aastatel kriitilisemates kohtades karuputke tõrjet ja anda karuputke tõrje järk-järgult üle maaomanikele.

Üleminekuperioodil tõrjub Keskkonnaamet karuputke järgmiselt:
2025. aastal kõigis teadaolevates kolooniates, 2026. aastal keskmise raskusastmega ja rasketes kolooniates ning 2027. aastal ainult rasketes kolooniates.

Maaomanikele antakse vastutus üle etappidena:

2026. aastal kergete ja peaaegu hävinud kolooniate tõrje,

2027. aastal keskmise raskusega kolooniate tõrje,

2028. aastast kogu karuputke tõrje.

2024. aastal oli tõrje keskmine hind 188,04 eurot hektari kohta, kusjuures raskemates kolooniates on tõrjehind kõrgem.