"Hulkuvat looma on enamikel juhtudel võimalik tuvastada vaid tänu nahaalusele mikrokiibile, mistõttu soovimegi kiibistamise kohustuslikuks teha. Riiklik lemmikloomaregister, kuhu kiipide andmed kantakse, tagab selle, et loomade ja pidajate andmed on volitatud isikutele üle Eesti kättesaadavad, ent samas turvaliselt kaitstud,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. "Siiani on registrid olnud kohalike omavalitsuste põhised, aga loom halduspiire ei tunne. Mida lihtsamini ja kiiremini on looma pidaja tuvastatav, seda vähem on kodutuid loomi ja ka vaidlusi, kes looma eest vastutab."
Edaspidi peab igaüks, kes võtab endale kassi, koera või valgetuhkru, laskma looma kiibistada veterinaararstil, kes kannab kiibi kohe ka riiklikusse registrisse. Kui looma pidaja kingib või müüb looma edasi ning seega looma pidaja vahetub, teeb registris muudatuse juba looma pidaja. Samuti tuleb registris ajakohastada nii lemmiklooma kui ka tema pidaja andmed, kui need peaksid muutuma.