/nginx/o/2025/01/29/16619727t1hf5f4.jpg)
Aasta 2024 oli kliimaloos märgiline: esimest korda ületas maakera keskmine temperatuur tööstuseelse ajaga võrreldes 1,5 kraadi piiri terve kalendriaasta vältel. Pariisi kliimaleppes kokku lepitud kraadid on kriitiline künnis, mille ületamine toob kaasa märkimisväärselt suuremad riskid inimkonnale ja ökosüsteemidele.
Copernicus Climate Change Service’i (C3S) mõõtmiste järgi oli maakera keskmine temperatuur 15,1 kraadi. See on 0,72 kraadi kõrgem kui viimaste aastakümnete keskmine, ületades 0,12 kraadiga ka senist rekordaastat 2023.
Aastasse kogunes mitmeid muret tekitavaid rekordeid.
22. juulil mõõdeti ülemaailmne päeva keskmise temperatuuri rekord 17,16 kraadi. Äärmuslik päev oli ka 10. juuli, kui ligikaudu 44% maakera pinnast kannatas tugeva või äärmusliku kuumastressi all. Kõik viimased kümme aastat (2015–2024) on olnud ajaloo kümne kõige soojema aasta hulgas.
Rekordiliselt soojad ookeanid tõstsid õhuniiskust, mis võib viia tugevamate tormide ja paduvihmadeni. Atmosfääri veesisaldus oli 5% kõrgem kui 1991–2020 keskmine, põhjustades paljudes piirkondades tugevaid vihmasadusid.
Eesti kõige kõigemat aastat aitavad analüüsida oma kooli ilmajaama andmete põhjal Hiiumaa Lauka põhikooli 8. ja 9. klassi õpilased, kes osalevad programmis Globe – see on ülemaailmne õpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilist tegevust pakkuv haridus- ja teadusprogramm.
/nginx/o/2025/01/29/16619728t1h1a85.jpg)
Eestis algas 2023/2024 talv järsult: novembri keskpaigast jäi lumi püsima ning temperatuur langes normist 4–5 kraadi madalamale. Detsembri alguse märg ja raske lumi põhjustas ulatuslikke kahjustusi: murdis puid ning tekitas probleeme elektrivarustuses. Saartel ja Lääne-Eestis jäi statistiliselt talv jälle ära, kuna lumikate ei püsinud piisavalt kaua.
Õpilased: Kõige külmem kuu oli meil ja kogu Eestis jaanuar. Lauka kooli juures oli keskmine temperatuur –4,8 kraadi, kõige külmemal ööl oli –25 kraadi. Mujal Eestis oli ka –30. Kõige soojem kolmest talvekuust oli meil veebruar, keskmine temperatuur –0,8 (+7,8 ja –16,5 kraadi vahel). See oli Eesti keskmisest natuke soojem.
Kevad saabus Eestis märkimisväärse geograafilise erinevusega: kui Lõuna- ja Edela-Eestis märgiti selle statistiline algus juba märtsi lõpus, siis ülejäänud Eestis tuli oodata veel terve kuu. Ilma erinevused ongi eriti arvestatavad just varakevadel, kuigi tavaliselt on need väiksemad.
Õpilased: Laukal oli märts Eesti keskmisest natuke külmem. Märtsi lõpus ja aprilli keskel oli meil mitu sellist päeva, kui temperatuur tõusis 15 kraadini, kuid siis läks jälle külmemaks.
2024. aasta kevad läks Eestiski ajalukku kõige soojemana alates 1922. aastast. Mai tõi kaasa nii öökülmad kui ebatavalise soojalaine: temperatuur kõikus kuuest miinuskraadist 27 plusskraadini. Soojade ilmade püsimise tõttu registreeriti klimatoloogilise suve algus tavapärasest kaks nädalat varem, juba 16. mail.
Õpilased: Meil olid öösiti miinuskraadid 7.–9. maini. Meie ilmajaam ei ole mere ääres, päris mere ääres vist ei olnud miinust. Palavad päevad olid meil 23. maist 1. juunini, kui iga päev tõusis temperatuur üle 25 kraadi, enamasti üle 27 ja ühel päeval ka üle 30 kraadi. Mai lõpus oli koolis päris halb olla, sest klassis ja õues oli ka liiga palav. See oli nagu päris suvi, sai päevitada. Hiiumaal oli maikuu ka eriti kuiv, Laukal sadas terve kuu jooksul vaid 0,5 mm.
Suvi 2024 oli normist soojem ning tõi kaasa nii päikest kui ka sademeid. Kuigi esines kaks kuumalainet – üks juuni lõpus ja teine juuli keskel –, polnud need eriti pikad ega intensiivsed. Juulikuu oli piirkonniti väga erinev: kui mõnes kohas põhjustasid paduvihmad üleujutusi, siis läänepoolsed maakonnad kannatasid hoopis põua käes. Suvi kestis 131 päeva, mis on märkimisväärselt pikem tavapärasest 98 päevast.
Õpilased: Meil oli ikka päris palju sooje päevi. Keskmise temperatuuri järgi oli kõige soojem kuu juuli, aga põhimõtteliselt oli soe kogu aeg. Maksimaalne temperatuur oli kõige kõrgem juunis: 32,9 kraadi. Teistel suvekuudel meil temperatuur üle 30 kraadi ei läinud. Vihma sadas päris vähe, rohkem augustis ja juulis. Merevesi oli suhteliselt soe.
Sügis 2024 püstitas samuti vaatlusajaloo temperatuurirekordi, olles Eesti keskmisena normist kolm kraadi soojem. Sademeid oli normist vähem. Esimene lumi saabus 1. novembril, kuid klimaatiline talv ei olnud veel detsembri lõpuks alanud.
Ilma analüüsisid ja meenutasid Triin Saue (Maaelu Teadmuskeskus) ning Lauka põhikooli õpilased Janori Remmelg, Keito Kuur, Anna-Marie Heido, Mario Käär ja Marret-Lee Laid.