LOODUSKALENDER ⟩ Kakud jätsid pika ninaga

Kakke polnud, aga õhtusel Toomemäel jalutada tasus sellegi poolest. Foto: Kristel Vilbaste

Käisin pühapäeva õhtul Tartu Toomemäel öökulle kuulamas ja jäin pika ninaga. Kõik mu sotsiaalmeedia sõbrad teatasid, et nii kodukakud kui ka händkakud hõikavad oma kaaslasi kevadiselt juba paar nädalat.

Proovisin siis minagi, kõrv kikkis, kuulata seni kõige paremaks uhhuu-paigaks peetud pargis. Aga ükskõik, kui tähelepanelikult ma ei kuulatanud, siis mitte midagi peale all-linna automüra kuulda polnud.

Proovisin lapsepõlves isa õpetatud öökulli hõikamist – kahe peo vahele vilistada „uhhuu-uhh-uhh-uuu“. Aga öökullid vaikisid, vaikisid selles ilusas punases pimeduses, mis aegajalt lillaks ja siis valgeks ja ka roheliseks joonistus.