/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2025/01/10/16587915t1h2d48.jpg)
Erametsaliit andis teada, et Keskkonnaameti automaatteavitused võimalike metsaelupaikade kohta külvavad metsaomanikes hirmu ja viha, kuna jätavad mulje nagu oleks kogu mets looduskaitse alla võetud.
Nimelt sai aasta lõpus hulk maaomanikke keskkonnaametilt automaatteavituse, et neile kuuluval katastriüksusel asub oluline metsaelupaik ja kuni selle ametliku kaitse alla võtmiseni, mis eeldab seadusemuudatust, ei ole võimalik metsateatise alusel raiet teha.
Üldsõnaline kiri on tekitanud palju pahameelt. Metsaühistud ja erametsaliit peavad igapäevaselt vastama kirjadele ja kõnedele mures metsaomanikelt, kes ei saa enam aru, mida nad oma metsas teha võivad.
/nginx/o/2025/01/10/16587918t1hd907.jpg)
„Oleme võidelnud pikalt selle eest, et riik üldse metsaomanikke nende maale seatud piirangutest teavitama hakkaks. Suund personaalse teavituse poole on samm edasi, aga kirju ei tohiks saata viisil, mis küsimustele vastamise asemel tekitab neid juurde,“ selgitas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. “Praegusest kirjast ei ole võimalik aru saada, kus piirangutealune metsaosa asub.”
Automaatteavituses on ridamisi puudusi
Kui amet informeerib katastriüksusel asuvast metsaelupaigast, siis reaalsuses jagunevad katastrid omakorda väikesteks eraldisteks ja metsaelupaik asub eraldisel, mitte tervel maal. Suunis nagu raie oleks keelatud tervel katastriüksusel on põhjendamatu hirmutamine.
Samuti ei selgu kirjast, millisele seadusemuudatusele keskkonnaamet viitab ja mida inimene peaks seal jälgima, sest lisatud selgitav veebilink juhatab kolme erineva seaduse muutmise menetlemisdokumentideni.
Ehkki teavitus tuleb keskkonnaametilt, siis lisainfo saamiseks suunatakse selles ühendust võtma kliimaministeeriumiga, kus vastuse saamiseks tuleb tunde telefoni otsas veeta.
Lisaks on kirjas viidatud metsaregistri juhendid vananenud ega võimalda enam metsaomanikul tuvastada oma kinnistul asuvate metsaelupaikade täpseid andmeid.
Metsaomanikud on ka väljendanud muret, et ehkki teavitus tuleb keskkonnaametilt, siis lisainfo saamiseks suunatakse selles ühendust võtma kliimaministeeriumiga, kus metsaomaniku küsimusi põrgatatakse aga nagu palli ühest käest teise ja vastuse saamiseks tuleb tunde telefoni otsas veeta. Tõenäoliselt just seetõttu eelistatakse esmalt otsida abi erametsaliidult kui esindusorganisatsioonilt ning metsaühistutelt.
„Riigi ülesanne on tagada, et looduskaitseliste piirangute kehtestamisel ja teavitamisel koheldaks maaomanikke väärikalt ning pakutaks selget ja arusaadavat infot,“ ütles Aun. „Kui selleks ei ole ressursse, siis ei saa ka piiranguid seada.“
Kiri oli vajalik
/nginx/o/2025/01/10/16588357t1h14d6.jpg)
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk selgitas, et ameti poolt metsaomanikele saadetud kirja eesmärk oli juhtida metsaomaniku tähelepanu sellele, et tema maal kehtivad piirangud ning anda juhiseid nendega tutvumiseks. "Elav tagasiside on tunnistus sellest, et kiri oli vajalik ja paljud metsaomanikud ei olnud seni piirangutest teadlikud," sõnas ta. "Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi ja Erametsaliidu ülesanne ongi nüüd toetada metsaomanikke, kes soovivad paremini piirangute olemusest aru saada, kuid jäävad erinevate andmebaaside ja infosüsteemide kasutamisega iseseisvalt hätta."
Keskkonnaameti poole on seniajani täpsustavate küsimustega pöördunud ligikaudu sadakond metsaomanikku, kirja saajaid oli ligi 4 tuhat.
MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid.