/nginx/o/2016/04/08/5241923t1h9dd7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/08/16584448t1h8e1b.jpg)
Mullu nii Eestis kui maailmas laineid löönud mee DNA-testi loonud meeskond töötab nüüd välja metoodikat, et tuvastada meest mesilasi ohustavaid RNA-viiruseid, mis valmistavad peavalu ja majanduslikku kahju mesinikele üle maailma. Samal ajal on käimas ka laiem toidu DNA projekt, mis muu hulgas annab tulevikutoidule mõeldes võimaluse veenduda, kas näiteks putukajahus sisaldub ikka see, mis lubatud ja turvaline.
Mullu said eestlased valmis maailmas unikaalse mee DNA-testi, tänu millele on suurtes kogustest meevõltsinguid avastatud paljudest Euroopa riikidest ja suurtest kauplusekettidest.
Celvia bioinformaatik ja mee DNA-testi projektijuht Kairi Raime sõnas, et sel aastal on eesmärgiks saada DNA-metoodikale ametlik akrediteering. See aga ei takista välisklientidele teenuse pakkumist, sest ISO puudumine pole piirang ega vähenda testi usaldusväärsust, ning laboris on kiired ajad. „Me toimime juba praegu nii nagu akrediteeringu nõuded ette näevad,” selgitas Raime, et tunnustuse saamiseks ongi vaja näidata labori toimimise ajalugu, dokumentatsioon ja laborist toimetamise reeglistik. „See lisab lihtsalt usaldusväärsust: kõik ei saa tulla laborisse üle vaatama, kuidas me täpselt toimetame, aga see on standard, mida üle maailma teatakse,” selgitas ta.
Oma uudse metoodikaga nähti rohkem kui varasemate DNA-testidega, rohkem kui vajalik lihtsalt mee aususe kinnitamiseks, ja suhtluses mesinikega selgus meevõltsingute kõrval teine väga oluline valupunkt – viirused. „Viirused põhjustavad mesilaste suremust ja sageli jääb teadmata, mis täpselt selle taga oli,” sõnas ta.
Mõne asemel palju
Kui mee-DNAd analüüsidest on võimalik näha patogeene ja DNA-viiruseid, siis mesilaste haigusi põhjustavad sageli just RNA-viirused. „Otsustasimegi DNA kõrvale võtta mee-RNA ja proovime tuvastada haiguseid mesilaste toodetud meest,” lisas ta.
Kui hetkel on Eestis võimalik tuvastada testide abil mesilaste viiruseid, mida saab üles lugeda ühe käe sõrmedel, siis tegelikult on mesilaste haiguseid põhjustavaid viiruseid kirjeldatud maailmas juba 30 ringis ja kõiki neid, mille DNA või RNA võrdlusjärjestused on olemas, on võimalik uue metoodika abil tuvastada. Samuti on uuenduslik see, et viiruseid saab skriinida meest, mitte mesilasi analüüsides nagu varem.
/nginx/o/2025/01/08/16584455t1haf1f.jpg)
Mullu 1. aprillist alanud projektile saadi rahastus samast meetmest, mis toetas ka mee-DNA testi väljatöötamist – meede 16.2 PRIAs ongi loodud põllumajandussektori ja teadlaste koostöös innovaatiliste lahenduste loomiseks. Aastane projekt lõpeb selle aasta märtsi lõpus ja selle eesmärk on välja töötada metoodika mesilaste viiruste tuvastamiseks mee RNA abil.
„DNA-viiruseid saime tuvastada DNA-testist, praeguseks teame, et RNA me saame ka ilusti meest kätte. Hetkel tegeleme laboriprotsessi optimeerimisega. Varsti saame näha ka andmeid ning loodame näha mee RNA-st nii viiruseid kui ka ehk veel midagi huvitavat. Meie põhifookus on viirustel, aga kui me näeme seal veel midagi, siis kirjeldame kindlasti ka selle ära,” kinnitas Raime.
Tulevikus võimaldab see info tuvastada tarudes toimuvat võimalikult vara. „Paljud mesilastega seotud haigused ei ole algfaasis nähtavad. Kui sümptomid on juba nähtavad, on olukord tarudes juba keeruline, mistõttu on varajane märkamine väga oluline,” põhjendas ta.
Kontrollitud toidulaud
„Toidu DNA-testide valdkond on tegelikult väga lai ja mesi on ainult üks näide,” täiendas Kairi Raime, et DNA-testil on palju võimalusi toiduohutuse ja -turvalisuse tagamisel. Nii on Celvial koostöös Tartu Ülikooli ja BioCC-ga käimas toidu DNA-analüüsi ja metoodika arenduse projekt, mida rahastatakse Eesti Teadusagentuuri TEM-TA35 ehk Temaatiliste teadusarendus programmide toetusmeetmest ja mida veab eest Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Maido Remm.
Projekti pika nime „Toidu koostise, päritolu ja ohutuse jälgimine toidus oleva DNA järjestamise abil” taga peitub eesmärk töötada välja senisest täpsem metoodika, millega kontrollida näiteks valmitoidu koostist, et vältida võltsinguid, kontrollida toiduainete tootmisprotsessi ja toorainet.
Ehk lihtsustatult – tarbijal on kindlus, et poest ostetavas toidu sisalduv on tõesti see, mis pakendil kirjas, ning samas kaitseb info ausaid tootjaid nende eest, kes proovivad kvaliteetse tooraine asemel võltsinguga turul konkureerida. Samuti aitab see näiteks piimatööstureid, kes saavad lasta näiteks kontrollida oma tootmisliine ja toorainet toidu kvaliteeti mõjutavate mikroobide osas. „Et vältida olukorda, kus tootja teeb küll kõike õigesti, aga mingil põhjusel toode ei säili nagu peab.”
Raime toob välja ka põneva uuendtoidu kvaliteediga seotud DNA-testide väljaarendamine. „Uuendtoit tuleb meie toidulauale aina rohkem, näiteks putukatest toodetud jahud. Ja sealgi tekib sarnaselt meega küsimusi, millest see jahu koosneb, kas ta on ohutu ja mida sisaldavad näiteks väljaspoolt Euroopat eksporditud putukajahud ja kas nad on õigetest putukatest tehtud või millest üldse koosnevad,” loetles ta vaid paari näidet.
Mullu aprillis alanud viieaastane projekt lõppeb detsembris 2028.