Teadagi, et mõningases ülekaalus, aga ka näivas alakaalus (inimene nagu kondibukett) mängib suurt rolli pärilikkus ja sellega leppimine. Suuremad hädad on seotud ikka meie mõtteviisi ja rahulolus enda peegelpildiga. Kui sinu suguseltsis esineb märgatavamalt tugevama kondi ja suurema kehakaaluga inimesi, siis oma 15–20 kilo ülekaalu on looduseand, mida ei peakski väga ära kaotama.

Minu suguseltsis on ülekaalus jälle peene kondiga ja kõhnad inimesed. Mul on eluaeg olnud väga hea isu, aga pigem saadab seda toidule kulunud raha ja selle sisseammutamiseks kulunud ajakadu – kasu ei mingit. Ka tualetti külastan ma nii nagu keskmisele maailmakodanikule kohane. Kui ma omal ajal EPA kooli lõpetasin, siis kinkisid kursuse kaaslased (olin oma kursuse väikseim ja kõhnem kuju) mulle suure alumiiniumist supilusika, et Toivo tulevikus ikkagi lõpuks kosuma hakkaks.

Enne igasuguseid pikemaid paaste, nälgimisi, kaalutõuse-langetusi tuleks kriitiliselt vaadelda üle ka oma füüsiline koormatus: linnamees, kes istub hommikust õhtuni autoroolis või arvuti taga, kulutab päevas 2500–3500 kcal energiat, maamees kes müttab hommikust õhtuni põllul, pea 3–4 korda rohkem. Sama võrdlust võib kasutada tugitoolisportlase ja tegevsportlase kohta.