Robotid muutsid talupere jõulud imeliseks

Järvamaal asuva Põllema Saare talu pererahvas Anne ja Ennu Nurk saavad viimastel aastatel jõulupühadel toimetada rahulikus ja mõnusas rütmis, kuid see pole mitte alati nii olnud.

Vähemalt 25 aastat on nad oma elust iga jumala päeval toimetanud laudas loomadega. Ka jõululaupäeval, kui teised käisid kirikus. Püha jõulusöömaaegki algas neil vastavalt sellele, kui loomad said talitatud.

Aastaid oli nende elu rutiin tõusta hommikul pool viis, lehmad lüpsta, loomad talitada, lapsed kooli saada, siis päevatoimetused ning kella 15st taas laudatööd, kodused toimetused ja hea kui jõudsid veel õhtuseid uudiseid vaadata.

„Aga ma ei kurda, eriti tagantjärele, sest oskan hinnata nüüdset, juba pea kümme aastat kestnud elu, kus loomade pidamine on kui lust ja lillepidu ja seda tänu laudas toimetavatele robotitele ja seda just tänu sellele eelnenud veerandsajandile,“ märkis perenaine.

Põllema Saare talu 60 lehma lüpsab robot, koos noorloomade, pullide ja hobustega pea 150-pealise karja sõnniku lükkab välja robot ja vajaliku sööda lükkab samuti ette robot ning juba veidi suurematele vasikatele annab juua ka robotlehm.

„Ma pean nüüd lauta minema ainult siis, kui on hädaolukord ja keegi robotitest hüüab sõnumiga mobiilile appi,“ sõnas ta.

Neid olukordi tuleb ikka ette, kuid mitte sedavõrd tihti, et neist rääkida. Mõni kuu võib minna nii, et mitte kordagi, aga kui pererahval on väljasõit talust kaugemale, siis tuleb häire sõnum kohe kindlasti. Et pererahval on abiks ka sulane, siis on needki olukorrad lahendatud.

Enam-vähem kellajaliselt tuleb nüüd perenaisel käia laudas vaid sündinud vasikaid jootmas. Detsembri kahele viimasele nädalale on sünnitusajad täis saamas kolmel lehmal, täpsustas Anne Nurk.

„Eks siis näis, kuidas läheb tänavu, aga jõululaupäeva toimetusi need jootmised enam ei sega, neid saab ikka sättida nii, et saame Tori kirikus käidud,“ täpsustas ta. Tori kirikus just seetõttu, et Anne Nurk on Torist pärit ja tema vanemad on sinna maetud.

Muul ajal käib perenaine laudas nüüd enamasti vaid sellepärast, et tahab seda teha. Et tal on karjas ka lemmiklehmad, siis neile näiteks leiba andmas. Talle kohe meeldib, kuidas lemmikud tema lauta sisenedes hõiske: „Mammi tuleb, kes tahab leiba!“ peale lausa tema juurde jooksevad. Vastu häälitsevad teisedki, kuid nooremad enam leivast ei hooligi, teab ta. Nii jagab Anne lauta minnes, lisaks leivale lemmikutele, kõigile loomadele ka jõusööta.

„Jõule tähistame nüüd nagu n-ö valged inimesed,“ märkis Anne Nurk. See tähendab koos perega ja 25. detsembril, mil tänavu kogunevad koju pere neli last kokku 10 lapselapsega, neist vanim on 22 ja noorem saab 2025. aasta märtsis kolme aastaseks. Kokkulepitult tuleb Jõuluvana kella 16–17 vahel ja siis toimub kingituste lunastamine esinemistega.

„Niisama ei saa siin midagi, ka kinki mitte ja nii valmistuvad kõik lapselapsed alati usinalt Jõuluvanale esinemiseks. Meie, täiskasvanud valmistume ka,“ kinnitas perenaine.

Pärast seda on pühalik söömaaeg, kuhu pereema ja -isa valmistavad jõuluprae ja kokkutulnud toovad kaasa muu meelepärase.

„Teeme sauna ja ajame juttu nii kaua, kui keegi tahab. See on meil alati tore õhtu, mis jätkub 26. detsembril seitsmenda lapselapse Loore sünnipäeva õnnitlemisega,“ lausus ta.

Nii kestavad Nurkade pere jõulud nüüdseks juba kuuendat aastat vähemalt kaks päeva ja seda ei sega talu loomapidamine enam kuidagi. Anne kavatseb nautida robotitega loomade pidamist kuni 70nda eluaastani.

„Ennu küll tahtis juba sellest sügisest lõpetada, kuid sain ta nõusse jätkama. Tervis veel meil enam vähem, jõuame teha ja poiss ka aitab. Eks siis pärast minu 70 juubelit vaatame, mis ja kuidas saab selle loomapidamisega edasi,“ lausus ta kõigile häid jõule ja tegusat uut aastat soovides.