Süldi tegemiseks kulub terve päev

Eno-Gerrit Link on juba kogenud sülditegija, kes oskab jagada häid nippe, et sült saaks maitsev. FOTO: Mailis Ollino Foto: mailis ollino

Nagu detsembrikuu lõpus ei saa läbi kingitusi toova punakuueta, kuulub jõuluaja juurde ka sült ja selle tegemine. Mäletan seda lihtsat, aga delikatessi mõõtu rooga juba lapsepõlvest ja alati, kui aasta lõpp läheneb, hakkab suu jaheliha järele vett jooksma.

Nii jõuab iga detsembrikuu teises pooles kätte aeg, kui nui neljaks tuleb hankida süldi tegemiseks vajalikud komponendid ja võtta päev tegutsemiseks. Lihtsama vastupanu teed, kaubandusvõrgust valmissülti hankima pole ma kunagi läinud – poesült on reeglina iseloomutu kombinatsioon keedetud lihast ja želatiiniga kallerdatud keeduveest ning seda kannatab süüa vaid siis, kui õiget kraami pole võtta. (Ilmselt on sellel reeglil erandeid, aga mina pole neid veel oma silmaga näinud.)

Minu süldiretsept pärineb vanaemalt ja kuna selle järgi toimetades on tulemus saanud alati suurepärane, pole tekkinud põhjust seda muuta.