/nginx/o/2024/12/04/16524187t1h71cb.jpg)
Ilm pole viimastel aastatel põllumehi hellitanud: lumevabad talvekülmad, maikuised öökülmad, suvised põuad ja ägedad vihmavalingud. Üldine kliima muutumine on toonud kaasa meile ka uute taimehaiguste ja -kahjurite ilmumise põldudele.
Teadlased panid seljad sordiaretuseks kokku
Samas taimekaitsevahendite nimekiri jääb pigem aina lühemaks. Kõik eelnev seab veelgi suuremad ootused haigus- ja kliimakindlate sortide järele, mis sobiksid kasvatamiseks just kohalikes muldades kohalikus kliimas.
Eestis rahastab riik esmakordselt teadus- ja arendustööd, et Eesti sordiaretuses toimuks arenguhüpe ja kasutusele saaks võtta moodsad aretustööriistad.
Sordiaretajate ja Eesti teadlaste ühine eesmärk uudses projektis on välja töötada sordiaretuses praktiliselt rakendatavad tööriistad, mis võimaldavad aretada haigus- ja kliimakindlamaid ning saagikamaid sorte kohalikesse oludesse.
Toiduga kindlustatus on esmatähtis – ohutu ja tervislik toit peab olema kõigile kättesaadav. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ReM) hinnangul on kohalik sordiaretus aluseks sellele, et meil oleksid nüüdisaegsed lahendused kohalikes oludes toidutootmiseks ja seeläbi tagatud toiduturvalisus. Sestap kuulutas ministeerium tänavu kevadel välja konkursi rakendusliku teadus- ja arendusuuringu tegemiseks.
Toetuse eesmärk on toidujulgeoleku tagamiseks vajaliku tänapäevase, paindliku ja jätkusuutliku täppissordiaretuse oskusteabe tekitamine ja rakendamine Eestis. Pikaajalise sihina ootab ministeerium, et projekt suurendab Eesti riigi toimetulekuvõimet toidujulgeoleku tagamisel.
Tööd alustas MARTA
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) juhtimisel alustas riigilt saadud eesmärki tänavu juulis täitma konsortsium nimega MARTA (moodsad aretustööriistad targaks toidujulgeoleku tagamiseks).
Laiapõhjaline koostöö Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega on revolutsiooniline, kuna rakendatakse uusimaid tehnoloogiaid, et luua ja selekteerida uut aretusmaterjali.
Kolme aasta pärast on lubatud välja tulla kohvritäie uute tööriistadega kuue põllu- ja aiakultuuri – nisu, odra, kartuli, põldoa, õuna ja musta sõstra – aretuse uuendamiseks.
Projektijuhi, METKi vanemteaduri Liina Jakobsoni hinnangul on koostöö MARTA projekti raames suurepärane näide, kuidas ülikoolide ja teadusasutuste teadlased on võtnud eesmärgiks luua teoreetilised teadmised praktilisteks sordiaretuses kasutatavateks tööriistadeks.
Projekt sai täie hoo sisse juba tänavusel põlluhooajal. Esimesel aastal oli põldhindamistes juba 185 Eestist ja Põhjamaadest pärit nisu aretusliini, kust viidi ligi 17 000 nisupead spetsiaalselt ehitatud niiskuskambrisse, et hinnata peas kasvama minekut.
Katsed käivad
Odra aretustööriistade uuendamiseks oli tänavu katses 192 sorti ja aretist, millest koguti põhjalikud andmed taimiku ja ka geneetika kohta.
Kartuli aretuseks oli 2024. aasta põldkatses 102 sorti ja aretist, et hinnata droonivaatluste abil lehemädanikku haigestumist ja leida uusi lehemädaniku resistentsusgeene. Kohaliku õunaaretuse edendamiseks luuakse esmalt õuna koekultuuri võimekus Polli Aiandusuuringutekeskuses.
Musta sõstra uute aretustööriistade loomiseks korjati sel hooajal DNA-proovid 48-lt Eestis kasvavalt sordilt ning kirjeldati marjade vitamiinide ja antotsüaanide koostist.
Uuest aastast lisanduvad laborikatsed ka uute liinide loomiseks põldoas.
Uute tööriistade abil peaks tulevikus uued Eestis aretatud sordid olema saagikad ja maitsvad hoolimata haigustekitajate ja kliimaekstreemumite tugevast survest.