Kalurid saavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda 500 tonni rohkem kala

Kalurid Peipsi järvel. Foto: Kristjan Teedema

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil jõuti Eestile sobiva kokkuleppeni. Eesti kalurid võivad 2025. aastal püüda järvedelt tänavusega võrreldes pea 500 tonni rohkem kala. Erinevuse väärtus rahas on u 1 350 000 eurot.

„Eesti delegatsiooni eesmärk läbirääkimistel oli pikendada rääbisepüügiaega ning leppida kokku nootade sobilikus silmasuuruses ja võimaluses kvoote üle kanda. Kõigis nendes küsimustes saavutati Eestile sobiv kokkulepe. Kokku on lubatud püügimaht järvedel Eestile 3381 tonni,“ rääkis Eesti delegatsiooni juht, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.

Sarnaselt mullusele oli Eesti Vabariigi delegatsioon esindatud varasemast madalamal tasemel ning arutati vaid küsimusi, mis puudutavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamist ja heaperemehelikku majandamist. Mõlema riigi teadlaste hinnangute alusel anti ülevaade varude seisundist ning lepiti kokku püügikvoodid ja püügikorraldus 2025. aastaks.

Koha püügimahtu suurendatakse

Järve tähtsama töönduskala, koha viimaste aastate põlvkonnad on olnud arvukad ja varu seisund eelmise aastaga võrreldes paranenud. Tänu sellele on koha püügimahtusid suurendatud pea 300 tonni võrra. Eesti kalurid saavad järgmisel aastal piirijärvedes püüda koha 770 tonni.

Rääbise püügikvoot jääb samaks, kuid püügiaega pikendatakse

Rääbise riigikvoot on järgmisel aastal sama kui tänavu − 15 tonni. Tuleva aasta rääbisepüügiaega pikendatakse võrreldes tänavusega kuu võrra − rääbist saab tuleval aastal püüda 21. juunist 20. augustini. See võimaldab kaluritel püüda välja võimalikult suure osa neile eraldatud rääbisekvoodist.

Siia- ja tindipüük on jätkuvalt keelatud

Sarnaselt tänavusega on 2025. aastal keelatud siia- ja tindipüük, kuna nende liikide varud ei ole oluliselt paranenud. Tindivaru edasine seisund sõltub tingimustest sigimisel ja toitumise ajal ning röövkalade survest.

Ahvenat saab püüda vähem, aga latikat ja haugi rohkem kui tänavu

Järvede tähtsuselt teist töönduskala, ahvenat võib 2025. aastal püüda 920 tonni ehk 15 tonni võrra vähem kui tänavu. Latikavarud on endiselt kõrgel tasemel, tänu millele võib Eesti poolel latikat püüda 1050 tonni ehk 315 tonni võrra rohkem kui tänavu. Haugi võib püüda 120 tonni ehk 20 tonni võrra rohkem kui käesoleval aastal.