Koda pöördus abi saamiseks peaministri poole: Hundid ei võta loomakasvatajatelt aastas korra kümnist, vaid võtavad nii kaua, kui võtta on

Pilt on tehtud Viljandi muuseumi hunditopisest. Foto: Elmo Riig / Sakala

EPKK esitas eile peaminister Kristen Michalile pöördumise seoses hundijahi peatamisega. ​Pöördumine on ajendatud viimasel ajal aset leidnud kiskjarünnakutest, mis on toonud põllumajandustootjatele suuri kahjusid ning häirinud tugevalt maal elavate inimeste normaalset elurütmi.

„Regionaalpoliitiline jutt sellest, kuidas maapiirkondi tuleb kaitsta, on õõnes, kui see ei võta arvesse kõige olulisemat – maal elavat ja töötavat inimest,“ ütleb EPKK juht Kerli Ats.

Meedia kajastab kiskjarünnakuid pretsedenditu tihedusega ning maapiirkondade elanikud väljendavad hirmu oma kari- ja koduloomade, kuid ka iseenda pärast. Loomapidajatele on pandud ebanormaalne majanduslik ja emotsionaalne surve. Kiskjarünnakute kahjude hüvitamise süsteem ei paku leevendust. Erilubade küsimus on probleemne, kuid Kliimaministeerium lükkas EPKK sellekohase pöördumise sisuliselt tagasi. Ennetusmeetmete tõhusus väheneb proportsionaalselt huntide populatsiooni kasvuga.