Kooliaeg kujundab laste ja noorte suhtumist toitu

Konverentsil osalejatele pakuti koolitoitu, mida nii mõnigi pidas koolilõuna kohta vaat et liiga pidulikukski. Foto: Arno Mikkor/Tartumaa Omavalitsuste Liit

Koolilaps ei saa ise valida lõunasöögi aega ja kohta ning kui koolilõuna ei maitse või pakutakse seda valel ajal, jääb see söömata ning õpilasel kõht tühjaks, kuigi pikk päev on veel ees. Õigel ajal toimuv ning tasakaalustatud ja mitmekesise toiduvalikuga söögivahetund peaks olema koolikultuuri osa, ent kahjuks on paljudes haridusasutustes söögivahetunni tähtsust alahinnatud. Selle väärtustamiseks on vaja koolipere kõigi liikmete omavahelist koostööd.

17. oktoobril korraldasid Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Tartu Biotehnoloogia Park haridusasutuste toitlustuskorralduse konverentsi "Toitumisteadlik kool", mis tõi Tartumaale Tõrvandi Kooli kokku eksperdid, praktikud ning kooli toitlustuskorralduse ja toiduharidusega seotud erinevad osapooled – ligi 160 inimest üle kogu Eesti, Saaremaast Võrumaani ja Ida-Virumaast Pärnumaani. Vaatluse alla võeti haridusasutuste toitlustuskorralduse erinevad tahud, sest koolitoidu teema on kompleksne.

Keeruline on muutusi luua, kui hakata ümber kujundama ainult ühe osapoole tegevust, näiteks tegeleda kokkade tööga, toomata siia juurde õpilaste, lapsevanemate, õpetajate, koolijuhtkonna ning omavalitsuse vastutust. Igaühel neist on oma kindel roll selles, et õpilased sööksid igapäevaselt tasakaalustatud ja mitmekesist koolilõunat, õigel ajal ja just selleks loodud keskkonnas.

Ülekaalulisi aina enam

Kasvava lapse ja noore elus on õige toitumine väga oluline – see on tema jaoks energiaallikas ja sellest sõltub tema heaolu, keskendumine, meeleolu, õppimise edukus. Kuid mis saab siis, kui õpilasel jääb koolis lõuna õigel ajal söömata? Võimalusel haarab ta kiirelt miskit kooli lähedal asuvast poest või koolipuhvetist, kuid kas see miski annab vajalikku energiat kogu päevaks?

Mis peaks olema koolipuhveti roll? Igal juhul ei tohiks see konkurentsi pakkuda koolitoidule. Foto: Arno Mikkor/Tartumaa Omavalitsuste Liit

Iga aastaga suureneb ülekaaluliste laste arv, mis viitab selgelt, et vale toitumine ja vähene liikumine on probleemid, millega tuleb tegeleda. Konverentsil esinejadki tõid välja, et Eestis on enamlevinud surmade põhjus veresoonkonnahaigused, mille suurim riskitegur on toitumine.

Kooliaeg kujundab laste ja noorte suhtumist toitu, toidukultuuri ning õpetab vastutust võtma oma tervise eest. Kui lapsel-noorel jääb koolilõuna söömata, peame küsima, miks. Selles, et lapsele toit ei maitse või tal ei ole seda aega süüa, on vastutus kõigil õpilast ümbritsevatel täiskasvanutel.

Kas koolis on läbi mõeldud, mis ajal õpilane sööb, millest toitu valmistatakse, kuidas seda serveeritakse, kui pikk on söögivahetund, kas sellele eelneb või järgneb liikumistund jne? Kas me lapsevanematena oskame nendele asjaoludele tähelepanu pöörata ja vajadusel ka kooli spetsialistidelt selgitust küsida? Toitumisharjumusi saavad kujundada nii kodu kui ka kool, kuid veelgi parem on, kui see toimub koostöös.

Konverentsi raames toimunud töötubades saime lähemalt kuulda kahest algatusest. Melliste Koolis kaasati õpilased koos vanemate ning aineõpetajatega kokaraamatu loomisesse. Iga klass sai endale köögivilja, mida õpiti tundma ja millest valmistatud parima toidu retsept jõudis raamatusse. Saadud teadmisi sai kasutada ka teistes ainetundides, näiteks matemaatikas arvestati välja, mitu ringi on vaja staadionil joosta, et toidust saadud kalorid ära kulutada. Puhja Kooli edu võti toitumisharjumuste kujundamisel on 60-minutiline vahetund ehk õnnetund, kus on aega nii toidu nautimiseks kui ka sõpradega suhtlemiseks.

Ajal, mil ülekaalulisi lapsi on aina enam, on koolitoidu söömine tervisliku söömisharjumuse kujunemise mõttes ülioluline. Kokkusaamisel ja töötubades otsiti lahendusi, kuidas muuta koolitoit noortele atraktiivsemaks. Foto: Arno Mikkor/Tartumaa Omavalitsuste Liit

Keskkond, kus söögivahetund toimub, on äärmiselt oluline. Puhja Kooli söögisaalis on kasutusel ümmargused söögilauad, mis loovad sõbraliku ja rahuliku keskkonna ning on muul ajal kasutatavad näiteks rühmatööde läbiviimiseks.

Täiskasvanute vahelises koostöös peitub võti, mis aitab koolisöökla kujundada paigaks, kus ka õpetajad heal meelel soovivad viibida. Õpetajad on heaks eeskujuks, kui nad söövad koos õpilastega sama toitu, juhendavad algklassiõpilasi toidu tõstmisel ja aitavad söögisaalis korda tagada. See omakorda toetab köögipersonali tööd, sest nii on lapsed teadlikumad toidu tarbijad.

Tähtsaks eeskujuks on lapsevanemad, kes ei tohi lapse eest otsustada, mida laps sööb või mida mitte. Koolimenüü tuleks kodus koos lapsega hinnanguvabalt läbi vaadata ja julgustada teda kõike proovima. Ja mõttena, et kui laps esimesse klassi läheb, siis tuleks koolil korraldada vanematele kohtumine ka toitlustusjuhiga, nii saavad nad selgeks, kuidas on toitlustus korraldatud, millised on koolis toiduhariduse alased tegevused, milline toidukultuur ning kuidas lapsevanem saab kaasa aidata, et laps tõesti koolis sööks.

Suurem töö seisab ees kokkade järelkasvu teemal. Jäi kõlama ootus kujundada ümber köögipersonali palgasüsteem, kus võetakse aluseks kutsetunnistuse taset ja tööstaaži. Loomulikult on palgatõusule suur ootus, sest toitlustusteenistujate töö on koolis sama tähtis kui õpetajatel. Toiduhariduse teemadel on just kokad ja toitlustusjuhid need, kes saavad anda oma sisendi ainetundidesse.

Mis on puhveti roll?

Veel tooks välja mõtte, et koolipuhvet ei tohi pakkuda konkurentsi koolilõunale ega täita koolisöökla puudujääke. Uus müügikohtade juhend hakkab kehtima uuest aastast ja on kohustuslik kõikidele koolijuhtidele. Siinkohal üleskutse kooliperele: koolipidaja, kooli juhtkond, õpetajad, kooliõde, toitlustusjuht, lapsevanemad, õpilased jt, kui teie koolis on puhvet, leppige kokku, mis rolli võiks see täita ja mida on vaja teha selleks, et lapsed ei peaks puhvetisse minema söögivahetunni ajal.

Tõrvandi Kooli söögisaal. Foto: Arno Mikkor/Tartumaa Omavalitsuste Liit

Tõrvandi Kooli näitel loob tahe ja koostöö imelise tulemuse. Konverentsil osalejatele pakuti koolitoitu, mida nii mõnigi pidas koolilõuna kohta liiga pidulikuks ja liiga pikka ettevalmistusaega nõudvaks ning mis maitses avaras ja valgusküllases Tõrvandi Kooli restoranis imeliselt. Justnimelt restoranis, sest omavalitsuse, kooli ja lapsevanemate koostöös jõuti tulemuseni, mis võimaldab kooliperele pakkuda parimat!

Konverentsi korraldamist kaasrahastas Euroopa Liit programmide EIT Food, LEADER ja Interregi Balti mere programmi projektide "Circular FoodShift", „BSR Food Coalition” ja KISMET kaudu.

Mis on EIT Food?

EIT Food, üks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi innovaatikakogukondadest, on üle-euroopaline toidusektori ettevõtlusele ja innovatsioonile keskendunud konsortsium.

Innovatsiooni ja ettevõtluse edendamiseks kogu Euroopas loob EIT Food mitmeid toidusektori osapooli kaasava uuendusliku kogukonna, mis koosneb erinevatest toidusektori partneritest.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), sõltumatu Euroopa Liidu asutuse toel investeeritakse projektidesse, organisatsioonidesse ja üksikisikutesse, kes jagavad EIT Foodi eesmärke tervisliku ja jätkusuutliku toidusüsteemi arendamise nimel.