Inimese muudetud keskkonnas võib metsloomadel areneda vähk

Tuul Sepp räägib inauguratsiooniloengul inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõjust loomade tervisele. Foto: Lauri Kulpsoo

Valgusreostus mõjutab linnupoegade tervist, mere keemiline reostus põhjustab kaladel haigusi ja inimese muudetud keskkonnas võib ka metsloomadel areneda vähk. Merelinnud on mõjutatud nii kliimamuutustest, ülepüügist kui veereostusest.

Inimtekkelised keskkonnamuutused on jõudnud maakeral pea kõikjale ning põhjustavad looduslike elupaikade ja populatsioonide kokkukuivamist. Metsik loodus on jäänud inimese kujundatud ruumi ja temaga seotud elustiku kõrval vähemusse.

Homme kell 16.15 peab Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomade tervisele ja selle leevendamise võimalused". Loengus räägib professor oma projektide näitel, kuidas aidata teadusel ühiskonda jõuda.

Et aidata peatada elurikkuse kriisi, on meil vaja paremaid teadmisi inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju kohta loomade tervisele. Tuul Sepp on kindel, et need teadmised peavad jõudma teadusmaailma elevandiluutornidest praktiliste otsuste tegijate ja laiema avalikkuseni senisest kiiremini. "Niikuinii otsib peaaegu iga teadlane vastust küsimusele, kuidas saab tema tehtav teadus maailma paremaks muuta," ütles professor.

Paljud teadusuuringud näitavad, mis on looduses valesti. Tuul Sepp tutvustab inauguratsiooniloengus oma uuringuid linna ja mere, kalade ja lindude ning loomade käitumise ja füsioloogia kohta. Teaduse aktiivse ja hinnatud populariseerijana jagab ta oma kogemusi saadud teadustulemuste viimisest ühiskonda.

"Niikuinii otsib peaaegu iga teadlane vastust küsimusele, kuidas saab tema tehtav teadus maailma paremaks muuta."

„Muu hulgas räägin loengus Tartu Roheringi projektist, mis on näiteks minu lahendus linnaökoloogia teadustulemuste aeglasel jõudmisel praktilisse linnaplaneerimisse. Lahenduseks inimeste väikesele teadlikkusele merelindude ohustatud seisundist oleme aga kolleegidega loonud merelindude elu tutvustava lauamängu ja koomiksiraamatu,“ sõnas professor. Loengus valgustab Sepp nende tegemiste telgitaguseid ja räägib, milliseid uusi oskusi on teadlasel selliste projektide elluviimiseks vaja.

Sepp uuris magistri- ja doktoriõpingute ajal lindude tervisenäitajaid elukäiguteooria kontekstis. 2012. aastal kaitses ta oma doktoriväitekirja "Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele".

Pärast seda keskendus Sepp merelindude uurimisele. Aastatel 2016–2019 analüüsis ta Marie Skłodowska Curie individuaalgrandi toel Arizona Osariigi Ülikoolis järeldoktorandina linnastumise mõju lindudele. Sel ajal kujunes välja tema huvi metsloomade vähi uurimise vastu.

Eestisse naastes lõi ta Tartu Ülikoolis evolutsioonilise ökofüsioloogia töörühma, kes hakkas vaatlema merereostuse, kalade tervise ja looduslike vähikaitsemehhanismide seoseid. Samal ajal algatas Sepp linnalooduse taastamise projekti UrbanLIFEcircles, mis aitab rakendada linnaplaneerimisel linnaökoloogia teadmisi ja mille üks osa on ka Tartu Rohering. 2023. aastal sai temast Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor.

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st.