Ideaalis võiks vihmaveerenne puhastada nii kevadel kui sügisel, aga elementaarne on kord aastas ja üldjuhul jäetakse see töö sügisesse. Sodi koguneb rennidesse ka lindude toimetamise tagajärjel, nende katustele toodud oksad ja ehitatud pesad võivad samuti vee äravoolu takistama hakata. „Rennidest võib leida nii lehti, oksi kui sammalt, vihm kogub need rennidesse ja ummistused on kerged tekkima,” selgitas Rene Sieberk Katusehooldus.ee-st. Kui sammalt või muud prahti jõuab äravoolutorusse korraga suurem kogus, kipuvad kõige kiiremini ummistuma nende põlved ehk käänukohad.
Sieberki kinnitusel on palju tublisid majaomanikke, kes puhastavad ise või tellivad rennipuhastusteenust regulaarselt, aga paraku pole vähe neidki, kes pööravad rennide tervisele tähelepanu alles siis, kui vee äravool on takistatud, rennid umbes ja vesi jookseb üle renni ääre lahinal alla.
Saab ka ise
„Sageli ei mäletagi meie poole pöördujad, millal üldse nende majal vihmavee äravoolusüsteemi hooldati,” tunnistas Sieberk. Tagajärjed võivad üpris kulukad olla.