/nginx/o/2024/10/04/16396072t1hfe7b.jpg)
Terviseameti tellimusel tehtud uuringust selgus, et igal sügisel käib veerand eestimaalastest mitu korda seenel ja 16 protsenti jõuab seenemetsa vähemalt korra aastas. Paraku käib värskete seente ja seeneroogade söömisega kaasas mürgistuste laine, mis kestab esimeste öökülmadeni. Pärast seda sagenevad seenehoidistega seotud mured.
„Korjata ja hoidistada tohib vaid neid seeni, mida kindlasti tuntaks. Ka väike seenepurki sattunud mürgiseene osa on tervisele ohtlik," tuletas meelde mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. "Marineeritud seeni armastatakse sageli pakkuda pidulauas. Seetõttu on oluline teada, et mitmed seened põhjustavad alkoholiga koos tarbimisel mürgistust. Sellised seened on näiteks tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik ja soomusmampel."
Mitmed seened põhjustavad alkoholiga koos tarbimisel mürgistust. Sellised on näiteks tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik ja soomusmampel.
Seoses hoidiste valmistamise hooajaga tuleb eriti tähelepanelik olla äädika kasutamisel. 30% äädikhape on söövitav kemikaal ning näeb klaasis välja nagu tavaline vesi. Kui inimene haarab veeklaasi või -pudeli, siis enamasti joob ta januga. Kui anumas peaks olema äädikas, siis alles teine lonks on see, mil mõistetakse, et vedelik ei olnud joomiseks mõeldud.
"Äädikhappe söövitused jätavad alati inimesele jälje ning mõjutavad teda kogu ülejäänud elu. Ka neis Põhjamaa riikides, kus seni oli äädikhappega kõik korras, on olukord internetikaubanduse tõttu muutunud. Koju tellitakse kangemat äädikat ning on juhtunud õnnetusi ka ülisöövitava, kuni 80% äädikhappega,“ lisas Oder.
„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Mürgistuse allikaks võivad olla kemikaalid, kosmeetika, loodustooted, ravimid, sõltuvusained, seened, taimed, marjad, mürgiste loomade hammustused, mürkgaasid või reisidel tekkinud mürgistused,“ ütles Oder. Rohkem teavet mürgistusohtude kohta leiab veebilehel www.16662.ee.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)