Kaasaegne tehnoloogia hakkab jälgima põtrade liikumist

2013. aastal hinnati põtrade populatsiooni suuruseks 20 000 isendit. Praeguste andmete järgi on neid alles ligikaudu 11 000, aga jahimeeste sõnul võib tegelik arv olla isegi vaid 7 000. Foto: Marko Saarm

Eesti Maaülikooli teadlased osalevad koostööprojektis "MooseBelt", mille keskmes on põdrapopulatsiooni dünaamika hindamine Eesti ja Läti piirialadel. Teadusprojekti raames uuritakse Eesti ja Läti piiriüleses koostöös põdra arvukust, liikumist ja käitumisharjumusi aastaringselt.

Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professori Kalev Jõgiste ütles, et Eestis on põdra arvukus viimase kümnendi jooksul drastiliselt vähenenud – kui 2013. aastal hinnati populatsiooni suuruseks 20 000 isendit, siis praeguste andmete järgi on neid alles jäänud ligikaudu 11 000. „Jahimeeste sõnul võib tegelik arv olla isegi vaid 7 000. Niivõrd suur langus nõuab uusi lahendusi põtrade arvukuse taastamiseks ja säilitamiseks,“ sõnas Jõgiste pressiteate vahendusel.

Põder on suurulukina meie metsaökosüsteemi oluline osa ning tema käitumine ja arvukus mõjutavad ka teisi liike, nagu pruunkaru ja hunt. Samuti on põder oluline looduslikus mitmekesisuses ning metsade arengu mõjutajana. Lisaks muutub põdra vaatlus loodusretkede käigus aina populaarsemaks, andes tõuke loodusturismi arengule.