VAADE ⟩ Päikeseenergia tasub ära

Päikesepark. Foto: Erakogu

Energeetikateemalistes artiklites on aeg-ajalt esile tõusnud hoiakud, et Eestist on saanud suur päikesepark ja oma paneelidega toodetud päikeseelektri hind jääb alla tasuvuspiiri ning tootmine on hooajaline. See on lühike vaade – arvestamata seda, milline on energiahind 10 aasta pärast, et salvestustehnoloogiad arenevad kiiresti ja praegu on soodsaim aeg päikeseparkide ehitamiseks, kirjutab WiSo Engineering OÜ juhatuse liige Karl Kull

Ja mis ilmselt kõige tähtsam – arvestamata ka Eesti liikumist detsentraliseeritud energiavõrgu suunas, kus oma päiksejaam tagab sõltumatuse elektriturust ning eramajapidamise või ettevõtte energiajulgeoleku. Päike on piiramatu energiaallikas, teiseks aitab see märgatavalt vähendada CO2 emissioone ning kolmandaks aitab isiklik päikesepark lisaks sõltumatusele ka pikas perspektiivis vähendada energiakulusid.

Tõepoolest esineb üksikuid hetki, kus päikesepaneelide omanikel tuleb elektrit võrku müües ise peale maksta, kui elektribörsil on hind miinuses. Viimase kuue kuu jooksul on esinenud negatiivseid börsihindasid ligi paarikümnel päeval. Sisuliselt tähendabki sellise olukorra tekkimine (paljudele isegi sunnitult) seda, et tuleb teha järgmine samm.

Võime seda suundumust nimetada Päikeseenergia 2.0 Eestis, kui soovite. Ehk siis nüüdsest tuleks mõelda selliselt, kuidas saaks päikeseenergiat ära kasutada maksimaalselt oma tarbimiseks. Vale oleks loobuda päikese pakutud võimalustest. Sinna suunda nügivad tarbijaid ka erinevates Euroopa riikides pakutavad toetusmeetmed, kaasa arvatud Eestis.

Kredex pakub toetust väikeelamute energiatõhususe tõstmiseks, kaasa arvatud olemas olevatele päikesepaneelidele salvestuseks aku lisamine. Euroopa suurim päikeseenergia tootja Saksamaa maksab jätkuvalt toetust päikesepaneelide ja salvestusseadmete paigaldamise eest. Prantsusmaa pakub aga nende seadmete soetamise ja paigaldamise korral käibemaksusoodustust. Rootsis aga maksab päikesepaneelide ja akude paigaldaja aastas kuni 4400 eurot vähem makse jne.

Rootsis aga maksab päikesepaneelide ja akude paigaldaja aastas kuni 4400 eurot vähem makse.

Praegu on päikesejaamade ehitamiseks parim aeg, kuna see toimub ajalooliselt soodsaimal hinnatasemel. Viimase paari aastaga on päikesepaneelide hinnad kukkunud kaks korda, aga paneelid moodustavad sellise investeeringu kogumaksumusest tänasel hetkel umbes 30–40 %. Samas on nende aastatega kasvanud siinsete paigaldajate kompetents ning neil on arvestatav kogemustepagas kaasaegsete tehnoloogiatega toimetulekuks. Lisaks on langenud ka ehitushinnad.

Need, kes on päikesepaneelid juba varasemalt paigaldanud, võiksid kaaluda praeguses olukorras neile salvestusvõimaluse lisamist. Uute paneelide paigaldamisel on niikuinii mõttekas samaaegselt ka akude lisamine, et saaks oma toodetud energiat ka maksimaalselt oma tarbeks kasutada, kuna turg soosib praegu hübriidlahenduste välja ehitamist. Samuti areneb salvestustehnoloogia praegu kiiremini kui päikesepaneelide tehnoloogiad.

Oma salvestusvõimaluse abil on võimalik kasu lõigata ka praeguses olukorras, kus elektri hind päeval on oluliselt madalam kui hommikul-õhtul. Ka tavatarbijal on võimalik laadida kodune aku täis päeval odava päikeseelektriga ning müüa seda võrku kõrgema elektrihinnaga tiputarbimise ajal, samuti osaleda ka sagedusreservide turul (mFRR). Seda kõike aitab juhtida vastav algoritm.

Energiajulgeoleku juurde tagasi tulles – me keegi ei tea, milline on elektri börsihind viie, kümne või viieteist aasta pärast. Ilmselt praegusest kallim, kuna see on ajalooliselt pidevalt tõusnud. Samuti ei tea me, milline geopoliitiline olukord siis valitseb. Euroopa ühes otsas käib sõda, mis on hävitanud sealsest energiataristust 50%. Eestiski võiks igaüks mõelda, kuidas ta tuleb toime siis, kui piirkonna alajaam on pikka aega rivist väljas. Üle terve riigi puistatud energia tootmisüksused koos salvestusvõimalusega aitavad tagada nii energiasõltumatust kui ka paremat varustuskindlust.