Augustikuu esimese poole sadudega tundus, et vihm ei lõppegi, kuid kokkuvõttes jäi sademete hulk pikaajalisest keskmisest siiski väiksemaks. Augusti keskmine õhutemperatuur oli 17,8 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest ligikaudu kraadi võrra kõrgem.
August oli soe ja päikest jagus igasse päeva
Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi andis teada, et kõige kõrgem temperatuur 29,9 kraadi mõõdeti 25. augustil Viljandis. Samal päeval püstitasid mitmed jaamad uusi päevarekordeid. Kuumust jagus ka 30. augustisse, mil õhutemperatuur kerkis taas üle 29 kraadi. Kõige jahedam oli Lääne-Nigulas 20. augustil, kui minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti kuus kraadi.
Suvekuule omaselt jagus sademeid ebaühtlaselt. Augustist jääb kahtlemata meelde Tartu üleujutus, kui mõne tunniga sadas enam kui 50 mm vihma. Kui vaadata Tartu pikka, alates 1865. aastast algavat andmerida, siis on ööpäeva jooksul üle 50 mm sademeid esinenud 21 korral. Viimati 2016. aasta 21. juunil, kui sadas 54 mm. 2009. aastal sadas 13. juunil 63 mm ja 2001. aastal 16. juulil 59 mm. Kõige rohkem on olnud sademeid 1869. aastal 19. augustil, kui vihma tuli alla 82 mm.
Türil ja Jõhvis oli juba kuu keskpaigaks sajunorm täis. Kõige kuivemad paigad olid Ruhnu, Heltermaa, Vilsandi ja Valga, kus sadas napilt pool pikaajalisest keskmisest. Kõige sajusem oli aga Tallinnas, Kundas, Jõhvis, Lääne-Nigulas ja Türil, kus sadas normist enam. Eesti keskmisena oli sademeid pikaajalisest keskmisest vähem.
Äikest oli viiel päeval. Kõige äikeselisem oli 11. august, kui registreeriti 2 727 pilv-maa välgulööki. Mitmel pool sadas ka rahet.
Augustis ei olnud ühtegi päeva ilma päikeseta ja kuu jooksul paistis päikest pikaajalisest keskmisest enam.