Augusti lõpus on õige aeg lillepeenrad läbi sügisefiltri vaadata: kas ka sügiseses pildis on piisavalt õitsejaid ning on seal endiselt värvi ja vormi. Juhul kui peenra ilme rahulolu ei paku, on õige aeg teha järgmiseks aastaks parandusi.
Sügise alguses on ju hea aeg püsililli ümber istutada, sest taimed on maksimaalse kõrguse saavutanud ja lihtne on neid peenras ümber paigutada, nii et madalamad taimed kogemata peenra tagaossa ei satuks. Peale istutamist tuleb küll õied ja suurem osa puhmikust tagasi lõigata, et liigne lehestik taime ei kurnaks.
Augusti lõpu, septembri ilmad on juba jahedamad ja niiskemad ning ümberistutatud taimedel on piisav ajavaru enne talve oma juuri uues kasvukohas kinnitada. Sügis toob tavaliselt välja peenra nõrgad kohad, sest paljud püsikud kaotavad pärast õitsemist kena ilme, puhmikud lähevad loppi. Kui on näiteks kasutatud palju suvel õitsvaid püsikuid, mis on küll õitsemise ajal ilusad, kuid hiljem puhmikuna alla igasugust arvestust, on peenrad sügisel näotud. Sellised taimed on näiteks mets-salveid, kukekannused, karikakrad, mida ei tasu peenrasse panna suurte rühmadena, vaid kuni kolme kaupa. Selliseid väiksed gruppe võib korrata peenras veel kahes või kolmes kohas, kuid koha valikul püüda nad peita ilusama struktuuriga püsiku või kõrrelise taha.
Sügiseses aias on püsikute seas kauneid ja põnevaid õitsejaid, neid suvel õitsevate püsikute ja eri kõrrelistega kombineerides saab õiterohke peenra suve algusest sügiseni.
Astrite valikul soovitan vaadata palju kasutatud kauni astri, õieka astri ja madala astri sortidest pisut kaugemale, sest on mitmed teisi astriliike, kes vajavad nendest liikidest palju vähem hoolt ja alustavad ka varem õitsemist. Kui sul ühtegi astrit aias ei ole, siis number üks aster, mida alati ka klientidele soovitan, on augusti keskpaigast õitsev haraline aster. Ta on üks vähenõudlikumaid, samas töökindlamaid astreid, mis sobib kasvama nii täispäikesesse kui ka varjulisematele aladele ning nii kuivematele kui ka niiskematele muldadele.