Sarvilised kihnukad kannavad värvilist kasukat

Kihnu maalambaid pügatakse käsitsi. Foto: Erakogu

"Öeldakse, et kes palju teeb, see palju jõuab, aga võib-olla see ei olegi nii, sest nüüd on moodne öelda, et minu jaoks on see nagu elustiil,” räägib staažikas loomatohter Anneli Ärm­palu-Idvand lambapoes keset Pärnu linna Manija saart.

Teisel pool laidu läbivat teed nosivad koplis pruunika, hallika, mustja villakasukaga lambad, keda Anneli elustiilist rääkides silmas pidas. Need on kihnu maatõugu lambad ehk kihnukad, mandrist eraldatud saartel säilinud põlistõug, mille utedki on enesekaitseks sarvilised, tilbad ehk nisad kaela all, vill kahekihiline ja kasuka värvus muutuv nii nagu keerdsarvelistel jääradelgi.

Jutukaaslane on MTÜ Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi (KMKS) president, kelle tähtsündmus toimus 21. jaanuaril 2016, mil veterinaar- ja toiduamet tunnistas kihnuka ametlikult põlistõuks ning andis seltsile loa pidada tõuraamatut ja teha jõudluskontrolli. Kihnu maalamba 37 säilituskarjas ja tavakarjades on ligi 1400 looma. Suurimad karjad on Põlva- ja Pärnumaal. „Jõudluskontrollis ehk säilituskarjades hoitakse puhast kihnukat, neid on üle 900, nii et meil ei ole enam otsest muret, et see lammas välja sureb,” ütleb ta.

Saaresüdame lambapoe akende all on pink, mille kohal ärgitab kiri teekäijat jalga puhkama ja nautima üle rannakarjamaa vaadet, mis lõpeb mere ja taeva kokku sulandumisega. Pood on rajatise kohta vähe öeldud. Jah, siin on lambast saadavad tooted lõngast villaloorini, lambarasvaküünaldest luust taiesteni, aga ka kogu seltsi arhiiv ja raamatukogu, koolituskeskus kihnukaga tegelejatele ja huvilistele.