Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Õunte ärasokutajad panevad hobuste tervise ohtu

Copy
Selline vaatepilt avanes ühele hobusepidajale, kui ta koplit kontrollima läks. Säärane õuntekogus on isegi kümnekonnale hobusele ohtlikult palju.
Selline vaatepilt avanes ühele hobusepidajale, kui ta koplit kontrollima läks. Säärane õuntekogus on isegi kümnekonnale hobusele ohtlikult palju. Foto: Facebook

Tänavune rikkalik õunasaak paneb aiaomanikke nuputama, kuhu üleliigsed õunad panna, tihtipeale viiakse need loomaomanikult luba küsimata koplisse hobustele. Ehkki loomad söövad ubinaid hea meelega, võib juba kolmas või neljas õun liiast olla ja olukord looma jaoks kurvalt lõppeda.

Paar-kolm õuna päevas on hobusele hea maius, aga sellest suurem koguses võib tekitada liigseid gaase kuni soolte ummistusteni, mis on hobustele juba eriti ohtlikud.

Järvamaal Kirna tallis hobuseid kasvatav Maie Kukk on tänulik piirkonna inimestele, kes tulevad enne hobustele koduaias ülejäävate aiasaaduste toomist küsima, kas ja kuidas nad neid tahavad. Tallirahvas saab siis hobustele anda õunu just selles koguses, kui hobused on valmis vastu võtma. “Tänu piirkonna inimeste teadlikkusele saame hobustele anda õunu neile sobiliku normi järgi, kuidas on neile tervislik,” täpsustas ta.

Varsad saavad tükkideks lõigatud õunu ja vanematele viskavad nad õunu koplisse erinevatesse kohtadesse arvestusega kuni viis õuna hobuse kohta päevas, mitte rohkem. Nii ei teki ohtu, et hobused õunte pärast kaklema minnes üksteist vigastaks, see neile ahnitsedes söögitorru kinni ei jää või liigsest õunte söömisest hobustele väga ohtlikke kõhuhädasid ei teki. “Tegelikult on õun hobusele ju hea maius, kui seda anda neile normi kaupa,” lausus Kukk.

Tori hobusekasvatuse hobumajandus juht Agris Juhkov märkis, et kuigi nemad karjatavad hobuseid ka vanas õunaaias, teadvustavad nad, et õunad võivad hobustele ohtlikud olla. “Lihtsalt koplisse õunte kallamine on lubamatu,” lisas ta.

“Kõik sõltub harjumusest ja muidugi kogusest, mida korraga tarbida, kuid ei maksa karta, et hobune ja õun ei käi üldse kokku,” lisas ta. “Vähemalt Toris pole me täheldanud hobustel kõhumuresid õunte söömisest ja pole meil muret ka sellega, et keegi meid õuntega liialt üle külvaks.”

Samas Juhkov teab, et sporthobustega võib see oht suurem olla, eriti kui nad pole õunu saanud ja siis järsku antakse suuremas koguses.

Harjumaal asuva Perila talli üks omanikest Paul Argus tõdes, et koplitesse liiga suures koguses õunte toomine on murekoht. Kui kaks-kolm õuna ei tee hobusele midagi, siis suurem kogus on hobustele väga ohtlik.

Nii palub Argus võõraid hobuseid mitte toita, isegi rohutuustiga mitte, rääkimata siis õunte andmisest. Võrdluseks tõi ta võõra koera toitmise, mida meist ju keegi väga tegema ei kipu.

Kel siiski suur soov hobustele õunu tuua, soovitas Argus tuua need talli juurde. “Tallimees saab õunu siis paari-kolme kaupa hobustele jagada ja kõigil on süda rahulikum,” lisas ta.

Tagasi üles