Kalurid avasid sadamas kõrtsi

Kõrtsi avamise taga on Viimsi merekaru Rein Kääpa. Foto: Tiit Efert

Viimsi poolsaarel Leppneeme sadamas tegutseb suve teisest poolest kõrts, kus saab nii keha kinnitada kui ka joogipoolist osta. Kõrtsi avamise taga on MTÜ Räimeühing ja selle juhataja vana Viimsi merekaru Rein Kääpa. Kõrtsi lööginumbriks on saanud lõhesupp.

“Kõrtsi avasime Viimsi kohvikute päeval 20. juulil. Ise mõtlesime, et mis sadam see on, kui kõrtsi pole. Alguses kutsusimegi seda ka viisakalt kohvikuks, aga tegelikult peame ikka kõrtsi,” lausus Kääpa.

Tema unistuseks on olnud juba aastaid, et Leppneeme sadamas oleks kõrts. Kääpa on siit sadamast ka oma kalapaate vette lasknud ning tänavu kevadel korraldas tema juhitud MTÜ Leppneemes ka Avatud kalasadamate päeva.

“Oleme kalurite MTÜ, selleks, et raha teenida, on vaja igasugu asju välja mõelda. See suur maja siin Leppneeme sadamas oli kasutamata ja ripakil. Tegime siin natuke korda. Siin saab toimetada, aga teine pool on veel suurem. Selle peale on meil projekt, tahaks selle ka välja ehitada,” rääkis Kääpa.

Maja tunti Leppneemes kalurite maja nime all. “Siin on olnud väike toidupood, aga see ei vedanud välja. Ühtteist on siin veel proovitud. Aga omad mehed on teinud ilusad puulaed palkidest, interjöör on selline, nagu ühel kõrtsil vaja on,” viitas Kääpa.

Kõrtsi eesmärk on pakkuda kalatoite, et oma kalurite kaupa realiseerida. “Näiteks lööginumber on lõhesupp, sest igal kaluril on lõhesupikogu üle. Teeme väga head suppi. Lisame kookospiima ja muudki ning seda käiakse isegi hommikuti söömas,” kirjeldas Kääpa. “Oleme teinud ka kalaburgereid, miskipärast neil pole meiekandis suurt lööki olnud.”

Kui oli Viimsi kohvikutepäev, siis oli Kääpa sõnul leti taga ka pidev järjekord. Tuli ka linnarahvast ja kaugemaltki. Nüüd käib rahvast loomulikult vähem, ent Leppneeme sadamast väljub mandrit Prangliga ühendav parvlaev Wrangö. “Ainult nädalalõppudel avatud kõrtsi lahtioleku aegu olemegi sättinud praami järgi. Praami peale minejad astuvad läbi ja mõned võtavad õlle või söövad midagi.

Kui pühapäeva õhtul praam tuleb, siis aga kõik tormavad autodesse ja kiiresti koju,” edastas Kääpa.

Menüüs katsub ta hoida neli viis toitu, supp pluss kolm või neli praadi. Kalavalik sõltub sellest, mida meri annab. “Räim on selline kala, mis rahvale maitseb. Fritime seda taignas, teeme praeräime,” rääkis Kääpa. Tema sõnul tõid Virumaa kalurid oma tooteid, millest üks oli usuangerjas. “Tegelikult oli räim kallerdises. Inimestele väga maitses,” sõnas Kääpa.

Lisaks tehakse ka ahjus räimerooga. Kõige rohkem aga küsitakse suitsulesta. “Kahjuks on sellega meie rannas kitsas käes. Õnneks Hiiumaa mehed on mulle lesta toonud ja olen saanud suitsutada,” ütles Kääpa.

Tänavune hooaeg jääb kõrtsile siiski lühikeseks. Sügisel on plaanis hakata rajama parklat ja terrassi, et inimestel oleks siin mõnus istuda. “Kui hoovi poolt vaadata, siis näeb päikeseloojangut lääne suunas. See on ikka fantastiline vaatepilt, inimestel saab tore olema,” lubas Kääpa.

Nii ongi veel plaanis mõned nädalavahetused kõrtsi lahti hoida, lisaks 20. augusti taasiseseisvumise päev ja 1. september kui lapsed saavad tähistada esimest koolipäeva.

“20. augustiks leppisime kokku, et teeme soodsad hinnad. Elatustase on läinud kallimaks, peab inimestele vastu tulema. Oma kalast teeme süüa, siis saame lubada soodsamaid hindu,” lubas Kääpa. 1. septembril on aga lastemenüüs ahjuõun jäätisega ja pannkook moosiga. “See jääbki ilmselt hooaja lõpetamise päevaks,” sõnas Kääpa. “Eks kevadel paistab, mis edasi saab.”