Eesti Veinitee ühendab üle veerandsaja kohaliku veinitootja. Viinamarjadest veini valmistajad on neist vähesed, veel vähem on neid, kes teevad veini enda kasvatatud viinamarjadest.

Otepää lähistel asuva Murimäe veinitalu perenaine Janika Ilves sõnas, et kui aastaid tagasi oli viinamarja kasvatamise ja veini tegemise entusiaste palju, siis nüüdseks on järele jäänud vähesed, keda saab kokku lugeda ühe käe sõrmedel. „Tundub, et istutame viinamarja maha ja viie aasta pärast hakkab saak tulema või kasvuhoonest juba kolmandal aastal. Nii lihtne see ei ole,” selgitas Ilves.

Ta on kuulnud, et Hispaania, Itaalia ja ka Saksamaa firmad on ostnud Suurbritannias maid, kuhu istandusi rajada. „Eesti on nende jaoks veel liiga põhjas,” tõdes Ilves. Tema sõnul on Eesti kliima põhitegur ikkagi kehv suusailm. „Viinapuud talvituvad väljas küll ilusti ära, aga neid tuleb kaitsta eeskätt paha ilma eest,” sõnas Ilves. Seetõttu ongi Lõuna-Eestis viinamarjad enamasti kasvuhoonetes, sest kui sügisel jääb soojusest ja päikesest puudu, siis kasvuhoone kompenseerib seda.

Kasvuhoones hakkab kevadel kõik varem kasvama, siis aga tulevad mai ja juuni öökülmad. „Kaks aastat on nii olnud, et võrsed on juba 20sentimeetrised ja tekkinud on õiekobara algmed. Hommikuks on kõik must. Päris kurb pilt,” lisas

Ilves. Tänavu ei olnud väljas taimed selleks ajaks niikaugele arenenud ja kõik pungad jäid alles. „Kui tuleb kehv aasta, jätame tünni ja segame kokku järgmise aasta veiniga. Kahte kehva veiniaastat ikka järjest ei tule,” lausus Ilves.

Kommentaarid
Copy