/nginx/o/2024/08/14/16289358t1h14d2.jpg)
Suve teine pool on vihmane ja seda lausa groteskses mõõdus. Kui mai oli erakordselt kuiv ja juuni Eesti keskmisena kuivapoolne, siis juuli sajuhulgad Ida-Eestis olid üle 150 millimeetri ehk umbes kaks kuunormi, Võrus isegi 190 millimeetrit ehk kaks ja pool kuunormi. Seevastu läänerannikul ja saartel sadas normi piires, kohati veidi vähemgi.
Suvel sajabki rannikul keskmiselt vähem kui sisemaal, sest jaheda mere ääres on võrreldes päikese käes soojeneva sisemaaga vähem tõusvaid õhuvoole, mis rünkasajupilvi ja hoovihma põhjustavad. Kui paljuaastase keskmisena on erinevused Lääne- ja Ida-Eesti sajuhulkade vahel mõnikümmend protsenti, siis möödunud kuul tervelt kolm kuni neli korda, sest alates juuli teisest poolest on selliseid nn konvektiivseid sadusid ja äikest olnud ebatavaliselt palju.
Kui suvi hakkab sügisesse kalduma, tekivad soojust kogunud Atlandi ookeani kohal tsüklonid ja liiguvad itta Euraasia mandrile. Suuremas mastaabis on protsess vastupidine päevasel ajal tekkivatele kohalikele konvektsioonivooludele, sest mandrilise kliimaga Euraasia sisealad juba jahtuvad veidi.
/nginx/o/2017/06/27/6821323t1hdd2c.jpg)