Vihmane ilm teeb teraviljakasvataja murelikuks, sest iga vihmase päevaga langeb saagi kvaliteet. Kartulikasvatajal tuleb jälgida, et ei tekiks lehemädanikku, mille oht on liigniiskusega väga suur.
Põllumees: nüüd on vihm juba saatanast
Viljandi- ja Järvamaa piirialadel teravilja kasvatav Raido Allsaar püüab vihmahoogude vahel kuidagi toimetada ja rõõmustab, et pool saagist on salves ja enamik sellest toiduks kõlblikus headuses. Koristama hakkas ta 15. juulil. Nüüd püüab ta vihmahoogude vahel rukist veel lõigata ja eriti kiire on kaeraga. „Kui nüüd ime juhtub ja homme peab ilma, siis saame vast selle ka toidukaerana koristatud. Pilk põllule küll ütleb, et see on nii, kuid nendes vihmades on see kõik kiire muutuma,” märkis Allsaar nädala algul.
Kui veel tera viljapeas kasvama hakkab
Vihmahoogudega võidu koristades on kvaliteedimure Allsaare sõnutsi iga põllukultuuri puhul ja mida aeg edasi, seda enam võib toiduteravilja tootmisest saada korraliku söödavilja tootmine. „Seda nii küll ja küll koristada oleva rukki, nisu ja rapsi puhul, sest kvaliteedinäitajad langevad oluliselt iga ilmaga,” tõdes Allsaar. Pigem tuleb loota, et vihmadega tera viljapeas kasvama ei läheks. Eriti kohtades, mis on suurte valingutega lamandunud, ja neid kohti on ka Allsaare põldudel, kuid õnneks mitte massiliselt. „Iga vihmase päevaga võib seis muidugi muutuda ja kui juba tera läheb peas kasvama, siis pole enam teha muud kui see tagasi maasse künda,” lisas ta.