Looduskalender ⟩ Sabaga tähed virmaliseöös

Metsa all punetavad kärbseseened on täis värskust. Foto: Kristel Vilbaste

Mürtsugu taevas äiksetrumm või valagu vihma, praegu tuleb öösel otsida pilvitu hetk, et langevaid tähti vaadata ja soovida. Just praegu peaks olema perseiidide meteoorisaju tipphetk ja see on ikka ütlemata ülev hetk, kui mõni „täht“ pikk saba taga üle taeva kihutab.

Proovisin ka mõni öö varem, kui mõnel pool Eestis põhjakaares virmalisi nähti, tähti lugeda. Siis oli see rohkem soovmõtlemine, et silmanurgast ma ju nägin langevat tähte, sateliidikulgemiste, punaroheliste lennuki tulede ja nahkhiirte seas. Aga juba vastu esmaspäeva oli südaööl taevas tähesadu täis, nii paari minuti tagant jooksis helevalge tulejutt üle taeva, kuni suur triibulise tiigri kujuline pilv selle endasse mähkis.

Saak juba salves Aga seda vihma on saanud nüüd tõesti palju. Lirts-lärts murupinnal aeda vudides näed, kuidas saagikoristusaeg on käes. Need, kes veel püüdsid õitseda, on nüüd viljakandjaks saanud. Enne vihma sain üles varajase kartuli ja sibulad, kurkidest ja õuntest saavad hoidised.

Kui rukkimaarjapäeval on kuiv, tuleb kuiv ja soe sügise. Nõo

Pole aimugi, miks sügis tänavu nii tõttab, tavaliselt suudab loodus ilmaviperusi tasandada, aga sel aastal on kaks nädalat kõik ikka veel ees. Loodame, et ees ei ole septembrilumesajud, vahel on ka sellist asja juhtunud.

Vesipüksid, vikerkaared ja rahe

Vihma tuleb nüüd pangega ja merel kerkivad vesipüksid sikutavad sellele sadamisele otsekui vett juurde. Aga vihma sekka sadas eelmisel nädalal ka rahet, terad polnud küll nii suured kui mullu, kindlasti tasub tänavu aga poest uued vettpidavad pika säärega kummikud hankida. Kasvõi selleks, et seenejahile minna. Seda metshärja liha paistab jätkuvat – kukeseeneaasta on suhteliselt tavaline, aga puravikumüksud tõotavad head saaki. Alustanud on riisikad ja pilvikud, jälle veidi varem kui tavaliselt.

Vihma kallab kärutäite kaupa. Foto: Kristel Vilbaste

Sirmikud näevad juba natuke väsinud välja. Aga punased kärbseseened täis värskust.

Toonekure parved

Natuke kummalisem on tänavu ka valge-toonekurgede käitumine. Justnagu oleks nad nüüd korralikult kodustatud, poolesajane kamp toonekurgi kesa kündva traktori taga pole enam erandjuht ja selles kambas võib ringi jalutada ka must-toonekurg. Valged hõbehaigrud on meie hallhaigruid välja trügimas. Aga linnuvaikus jätkub, põõsas tiksub vaid punarind, isegi väike-lehelind ei taha veel silksolkida. See-eest kohtab pimeduses ja vahel ka suisa päise päeva ajal väiksematel teedel ringilonkivaid rasvaseid hunte. Ja šaakalid on meie linnade rannarajoonidesse tulnud, et jääda.

Neljas maarjapäev aastaringis

Neljas maarjapäev on 15. augustil rukkimaarjapäev ehk Maarja uinumise püha, millele on pühendatud Kuremäe ja Petseri kloostrid. Viies maarjapäev on ussimaarjapäev 8. septembril, see on Maarja sünnipäev. Esimene maarjapäev aastaringis on 2. veebruaril küünlamaarjapäev ehk Maarja puhastumise päev.

Kevadine maarjapäev 25. märtsil on aastaringi viiest maarjapäevast suurim nii kiriku- kui ka rahvakalendris. Kirikukalendris on see Maarja kuulutamise päev, kui peaingel Gaabriel teatas Maarjale, et ta sünnitab Kristuse. Kolmas on heinamaarjapäev 2. juulil, kui kirikus tähistatakse Maarja kojupöördumist Elisabeti juurest. Nii on meie omad põlised tähtpäevad sätitud kirikukalendrisse, aga võimalik, et seetõttu ka rahva mälus püsinud.

LASTELE: Seinaronimise lasteolümpia

Head mängupaigad on vanad taluõued, kus on maakividest müüriga tall, laut või ait. Need müürid on parasjagu kõrged, et lastena mägironimist harjutada. Väljaulatuvatest kivinukkidest kinni hoides tuleb ronida katuseräästani ja see ära puudutada. Oluline on jälgida alpinistide põhimõtet, et kogu aeg peab olema seinaga kolm puutepunkti – näiteks mõlema jalaga toetute kivinukkidele ja ka üks käsi hoiab kinni. Teine käsi otsib kõrgemalt uut kinnitumiskohta. Osavamad võivad aja peale ronida ka horisontaalselt ühest hoone nurgast teiseni. Hea mõte oleks enne kivimüüri äärest nõgesed ära niita.