Ainult üks suvekuu on veel jäänud, kuid see ei tähenda, et tööd aias otsa saaksid. Vastupidi, sügisene aed on hoopis isenägu kui kevadine või südasuvine. Kolmas vaatus on kohe algamas, palju ootab veel ees, nii et töökindad kätte – labidat läheb ka vaja!

Sel kevadel lõikasin ühe tuttava aed-õunapuud. Sordinime „Martsipan” kandev puu polnud mitu aastat hoolduslõikust saanud ning kuna see sort on hoogsa kasvuga, oli võra üpriski tihe. Kui paar nädalat tagasi puu omanikku kohtasin, teatas ta rõõmsal meelel, et leidis üle mitme aasta sellelt mõned viljad. Rõõmustasin temaga koos ja kinnitasin, et see kõik juhtus tänu minu käte maagilisele puudutusele.

Kommentaarid
Copy