Juuni lõpust alustavad õitsemist liivateed, rannas õitsevad nad helelilla vaibana, koduaedades võib leida nii tumelillade kui valgete õitega, ka kirjude ja kollaste lehtedega sidrunilõhnalisi taimi.

Viimaste aastate kuumade ja kuivade suvedega on just liivateed need, kes ellu jäävad, looduseski kasvavad nad liivastel ja kiviklibustel pindadel. Aeda tuues kasvab nõmm-liivatee hästi kuivadel ja liivastel pindadel kivide vahel. Ta armastab männiokkamultši.

Eesti looduses kasvav nõmm-liivatee (Thymus serpillum L.) on nõrgema toimega kui aed-liivatee ja metsas kasvav nõmm-liivatee jääb nõrgemaks kui seemnetest kasvatatavad ja aianduspoodides müüdavad nõmm-liivatee istikud. Seemned pärinevad välismaalt ja need sordid on aretatud või pärinevad mujalt maadest.

Meie rannaäärsetes metsades ja heinamaal kasvav nõmm-liivatee on maheda maitsega. Kui näed teda metsaserval või rannaliival kasvamas, tasub teda natuke enda jaoks korjata.

Taimeravis on liivateed tugevad antiseptikud, nad soodustavad seedimist ning aitavad köha, nohu, viiruste, põievaevuste, liigesepõletike, seenhaiguste ja paljude hädade korral.

Kommentaarid
Copy