Tülikaid plekke aitavad eemaldada lihtsad nipid

Reeglina vajavad plekid eeltöötlust ja lihtsalt riideesemeid pesumasinas pestes neist lahti ei saagi. Foto: SWNS

Aiatööd, šokolaadijäätis, maasikate ja mustikatega maiustamine, grillipidu või metsaseikluse tagajärjel veriseks kukutud põlv – suvel õues toimetades ja ilma nautides tekib neist tegevustest sageli rõivastele mälestusi plekkide näol. Kuidas neid plekke eemaldada nii, et kangas saab puhtaks ja plekki eemaldades seda ei kahjustataks?

Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor ja tekstiilitehnoloogia labori juhataja Tiia Plamus selgitas, et plekkide eemaldamisel on oluline kindlasti järgida üldisi soovitusi pesu pesemiseks ning plekkidega ümber käimiseks.

Tiia Plamus. Foto: Cia-Helena Meldo

Näiteks on oluline plekil mitte lasta sisse kuivada: värsked vereplekid on võimalik suures osas eemaldada koheselt külma veega plekki loputades.

Tugevate plekkide puhul tuleks kaaluda rõiva- või tekstiileseme eraldi pesemist. „Kui me paneme pesumasinasse kokku tugevalt määrdunud pesu ning veidi puhtama pesu, siis on oht, et ka teised esemed võivad mõningal määral määrdumisega kokku puutuda,” sõnas ta. Kuigi pesugeelides ja -pulbrites on olemas ained, mis ei lase mustusel n-ö pesule tagasi langeda, oleks tema sõnul tugevalt määrdunud pesu mõistlik pesta eraldi kas pesumasinas või käsitsi.

Tugevatoimelisi aineid ei soovita

Tugeva määrdumisega plekid vajavad sageli enne pesu pesemist eeltöötlust ja töötlemise viis tuleks valida vastavalt pleki iseloomule. Plekkide eemaldamiseks võiks Plamuse sõnul kasutada kauplustes saadaolevaid plekieemaldajaid ning teada tuntud traditsioonilisi vahendeid – pesuseep, sapiseep, sidrunimahl jm. Plekiga piirkond või terve rõivaese tuleks veega niisutada ning vajadusel töödelda pesuseebi vm plekieemaldusvahendiga.

Sapiseep aitab tõrksate plekkide vastu. Foto: / Arvo Meeks

„Ka mehaaniline pleki mõjutamine aitab kaasa pleki eemaldamisele. Appi võib võtta ka nuustiku või vana hambaharja. Samas tuleb siin olla taaskord ettevaatlik, et ei kahjustataks tekstiilmaterjali ennast,” pani ta südamele.

Kuigi internetiavarusest leiab igasuguseid soovitusi, et tohiks Plamuse sõnul kodustes tingimustes proovida plekkide eemaldamiseks erinevaid tugevatoimelisi aineid – bensiin, atsetoon, tärpentin jm. „Esmalt võib nende kasutamine seada ohtu inimese tervise ja teisalt kahjustada jäädavalt tekstiilmaterjale,” põhjendas ta.

Mõistad plekki, oskad eemaldada

„Oluline on ka mõista plekkide olemust ning sellest lähtuvalt valida sobivaimad meetodid plekkide eemaldamiseks,” sõnas ta.

Plekke võib Tiia Plamus jagada näiteks nende päritolu järgi: toidu- ja joogiplekid; erinevad kehavedelikud; välitegevustega seotud plekid (muru- ja poriplekid) jm plekid. „Samas on plekkide eemaldamise seisukohast ehk olulisem see, millised mehhanismid soodustavad nende plekkide eemaldumist kanga pinnalt,” täiendas ta.

On olemas tavalised vees lahustuvad plekid nagu näiteks pori. Nende plekkide eemaldamiseks sobivad pindaktiivsete ainete vesilahused ehk siis tavapärane pesemine, kus vette on lisatud pesupulber või pesugeel, mis hõlbustab plekkide eemaldumist materjalilt.

Hüdrofoobsete plekkide hulka kuuluvad erinevad rasva- ja õliplekid. Samuti ka nn üldine mustus, mis tekib näiteks särgi kraedele, sest see sisaldab inimese rasu. Taas kord on abi pindaktiivsete ainete vesilahustest.

Tugevaid kromofoore (tänu kromofooridele näeme me erinevate ainete värvust – Tiia Plamus) sisaldavad plekid on näiteks veini-, tee- kohvi- ja mahlaplekid, marjaplekid, erinevate intensiivse värviga toiduainete plekid jm. „Sageli võivad sellised plekid olla ka hüdrofoobsed, eriti kui on tegemist näiteks tomatikastmega, kuhu on lisatud õli või rasva,” sõnas ta. Siia gruppi kuuluvad ka šokolaadiplekid. Sellisel juhul on Plamuse sõnul taaskord abi pindaktiivsete ainete vesilahustest, kuid need peaks sisaldama ka valgendajat. „See põhjustab pleki värvuse muutust, kusjuures plekk võib ise täielikult ka mitte eemalduda sellelt materjalilt, vaid pleegiti abil muudetakse see heledamaks. Heledamate plekkide puhul võib kasu olla ka päikese käes kuivatamisest, mis samuti soodustab värvuse pleekumist,” andis ta näpunäite.

Mitmete plekkide puhul. näiteks valgu- ja tärkliseplekkide puhul, on aga abi ka pesugeelis või pesupulbris sisalduvatest ensüümidest. Ensüüme sisaldava pesupulbriga peaks pesema pesu pigem madalamatel temperatuuril (temperatuur peab olema madalam kui 60 °C).

Pesuvahendi üledoseerimine ei taga puhtamat pesu

Pesu pestes tuleks meeles pidada ka üldiseid pesupesemise reegleid. Rõivad ja muud tekstiiltooted tuleks sorteerida värvuse, soovitatavate pesupesemise nõuete, rõivaeseme tüübi ning ka plekitüübi järgi. „Kindlasti tuleks mõningal määral järgida ka materjalide kiulist koostist. Näiteks villa ja siidi puhul tuleks kindlasti kasutada spetsiaalseid pesuvahendeid. Sünteetilistest kiududest pesu tuleks pesta pigem madalamatel temperatuuridel,” loetles Tiia Plamus.

Väga oluline on järgida rõivastel ja tekstiiltoodetel olevaid hooldustoimingute tingmärke: näiteks, mis on lubatud kõrgeim pesemistemperatuur, milline pesutoiming tuleks valida, kas konkreetset materjali üleüldse tohib pesta ning kas toodet võib trummelkuivatada jne.

Efektiivsema pesemise garanteerib ka pesuvahendi õige doseerimine. Selleks tuleks esmalt tutvuda vastava juhisega pesugeeli või pesupulbri pakendil ning samuti tuleks välja uurida oma elukoha vee karedus – tavapäraselt leiab selle info kohaliku veeteenuse pakkujat kodulehelt. „Äärmiselt oluline on pesuvahendit mitte üle doseerida, kuna rohkem pesuvahendit ei garanteeri paremat tulemust,” sõnas ta.

Pesu pesemisel võiks aga kindlasti mõelda ka keskkonnasäästmise aspektile. Esmalt, kas ja kui tihti on vaja üleüldse pesu pesta. „Võib-olla võib pesta vaid plekiga piirkonda. Ehk saame energia säästmiseks pesu pesta pigem madalamatel temperatuuridel. Kaasaegsed pesuprogrammid võimaldavad valida energiat ning vett säästvaid pesuprogramme. Oluline on jälgida ka pesuvahendi ostmisel tunnustatud ökomärgiste (näiteks EU Ecolabel) olemasolu.

Nii on ka pesukuivati kasutamine tema sõnul küllaltki energiamahukas ning lisaks võib pesukuivati kasutamine oluliselt vähendada rõivaeseme eluiga.

„Kokkuvõttes tuleks plekkide eemaldamisel olla kiire, kasutada keskkonna- ning inimsõbralikke pesu- ja plekieemaldusvahendeid,” rõhutas ta.