/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2023/02/08/15125858t1h9541.jpg)
Saaremaal ja Muhumaal toimub laupäeval, 6. juuli A-Festival Saare Aed 2024, mille käigus avab oma värava külastajatele 16 eriilmelist aeda.
Saarlased ootavad nädalavahetusel oma aedu uudistama
A-Festival Saare Aed 2024 keskendub sel aastal aednikule ja tõstab aialoojad pjedestaalile.
„Aed on aedniku hinge peegel – kellel värvilisem, kellel monokroomsem. Aed ei eksisteeri ilma aednikuta. Tihti paneb aednik oma taimedele lausa lisa nimed, kelle järgi neid kutsub – näiteks Manni Roos või Anni leeklill. Selleks, et saada oma aeda palju taimi, tasub neid sõprade ja naabritega vahetada. Taimed, mida aednik on ise seemnetest kasvatanud, on tal erilisemad – need muutuvad justkui lasteks, kes saavad erilist hoolitsust ja kelle jaoks leitakse aias parim koht,” sõnastas festivali eestvedaja Reet Viira. „Saare aiad on kui kuldsed oaasid, meie aialoojate pelgupaigad,” lisas ta.
Kokku ootab külastajaid 16 aeda Saaremaal ja Muhus.
/nginx/o/2024/07/04/16199324t1ha64f.jpg)
Nii näiteks avab oma talu külastajatele Kaasu taluaed Reo külas ja selle noorperemees Markus Oeselg. „See aed ei saa kunagi valmis, kuna aedniku ja floristina on Markusel pidevalt uusi mõtteid. Talu puhul on tegemist kunagise suurima ja rikkaima taluga Saaremaal. Talule kuulus linnamaja(koda) nagu paljudele Saaremaa mõisatele,” sõnas Viira ja lisas, et Kaasu taluaed oli kunagi ka EPA-le praktikataluks.
Kuna Markuse suureks kireks on vanavara ja antiik, siis elab ta teiste sõnu kui muuseumis.
Kaasu talu hiilgeajad jäid eelmise sajandi enne sõja aega, kuid uus renessanss on tulemas. „Meie silmad näevad loodetavalt Kaasu uut tõusu. Oleme rõõmsad Saaremaal sirgunud noorte energiliste aednike üle, kellel on kindlad sihid ja suured teadmised,” lisas Viira.
Saaremaa loopealsed, kus kasvavad koldrohud, kassikäpad, orhideed, nõiahambad, mägiristikud, madarad, nõmm-liivatee, keelikurohi jne, on kui kaunid looduslikud lilleaiad, kus aedniku roll on inimese ja looduse vahel kenasti jagatud. "Meie esivanemad on neid alasid hooldanud eelkõige igapäevase elu vajaduste pärast, olid ju need alad eluliselt vajalikud loomadele karjamaaks. Tänaseks on see vajadus teisejärguline: inimesed märkavad looduse kenadus ja hoolivad lilleaasadest elurikkuse vajalikkuse pärast. Lisaks on need alad koduks tuhandetele putukatele," täiendas Viira.
Ühele sellisele loopealsele oma rõõmuks tehtud „Vaikuse tunnetusrajale“ kutsub külla aedade päeva külastajaid Suure-Rootsi külas Nuki talu perekond Kadi ja Jaanus Mäeots. Raja nautijad saavad kaardi abil loodust tunnetada ja märgata. Looduses on rajad sisse niidetud.
Neid radu kasutavad lisaks inimestele ka paikkonna loomad. Rajal on märgitud võimsad kiviränkad, maaalune jõgi ja liukivi, kust selle nurga inimesed on sajandeid alla lasknud ja siis õnne leidnud.
Rada rikastas lisaks kadakatele kurekellade, härjasilmade, hobumadarate kogumid. Nuki loodusrada toob aedade päevale sisse keskkonnateadliku ja kestliku maailmavaate.
Et Saaremaa, Muhu, Ruhnu on 2024. aasta maitsepiirkonnaks, pakuvad häid maitsed Fööniksi aed ja Pidumäe talu.
5. juuli avatud Fööniksi aia maitsed keskendub aiakülastajate lemmikutele ehk pannkookidele. Samas saavad aeda tulla ka oma piknikukorviga ning nautida seal oma kaasatoodud maitseid.
Pidumäe talu vaatab aga 7. juulil ajas tagasi - Kihelkonna kandis on alati olnud au sees tangupuder. Lisaks pakub peakokk Margit Harjuse magustoiduks kamamaiust.