Kudealade programm aitab tagada Eesti kalavaru kestlikkuse (1)

, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist
Copy
Sindi paisu lammutamine ja seejärel kärestiku rajamine oli üks peamisi osi hiigelprojektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”.
Sindi paisu lammutamine ja seejärel kärestiku rajamine oli üks peamisi osi hiigelprojektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”. Foto: Mailiis Ollino

Kudealade programm on mõeldud Eesti sisevee ja riimveelise rannikuala mageveeliste, poolsiirdelise ja siirdelise eluviisiga kalaliikide koelmute arvu suurendamisele ning koelmualade kvaliteedi ja nendele ligipääsu parandamisele.

Ülevaate programmist annab Tanel Ader, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist.

Kalade koelmualade maht, kättesaadavus ja kvaliteet on ühed olulisemad tingimused kalavaru tagamiseks. Riiklikult on kudealasid taastatud juba 2015. aastast ning perioodiks 2024–2034 planeeritud kava ja võimalike objektide, sealhulgas lahendusi vajavate paisude, nimekiri on nüüd valmis.

Kui eelmisel rahastusperioodil oli programmi riiklik rakendaja Keskkonnaamet, siis sellest perioodist jätkab kudealade programmi parendustöödega RMK.

Koelmualade taastamise programm on oluline selleks, et kaardistada võimalikud parendustegevused ja saavutada piiratud eelarve tingimustes parim võimalik tulemus. Programmis on välja toodud ligi 230 objekti, kus parendustööd oleks eelduslikult kõige tulemuslikumad. Olulise uuendusena on programmis hinnatud paisude halba mõju kalastikule ning reastatud olulisemad lahendust vajavad paisud eraldi nimekirjana. Paisud on kalade rändeteel üks olulisemaid takistusi ning seetõttu on ka uues kudealade programmis suurt rõhku pööratud paisude likvideerimisele.

Kudealade taastamise edulood

Eelmise perioodi kogemustest võib lugeda parimateks näideteks Pärnu jõestiku paisude eemaldamised, sealhulgas Sindi paisu likvideerimise ja tehiskärestiku loomise. Just paisude likvideerimise kaudu avati Pärnu jõestiku projektis enam kui 3000 km voolavat jõge, mille on praeguseks kalad juba kudealadena kasutusele võtnud.

Sindi paisu likvideerimine ja väiksemate lisajõgede avamine kalade rändeteeks ja kudealaks on olnud üks Euroopa suurimaid ja paremaid näiteid kudealade taastamisest. Heade tulemuste taustal kavatsetakse just paisude likvideerimisega jõudsalt jätkata.

Sindi paisu lammutamine on teadaolevalt suurima mõjuga paisude avamise projekt Euroopas.
Sindi paisu lammutamine on teadaolevalt suurima mõjuga paisude avamise projekt Euroopas. Foto: Urmas Luik

Kuna kalapääsude tõhusus on seevastu madal ning need ei lahenda probleeme, on kalapääsude rajamine pigem väga suur erand kui reegel ja uues kudealade programmis ühtegi kalapääsu rajada ei ole plaanis.

Kudealade taastamisprotsess

Tegevuste olulisuse hindamiseks ning tööde läbiviija valimiseks on objektid programmis markeeritud prioriteetsusega. I prioriteedi tööd teeb riik RMK kaudu, kuna tegemist on suuremahuliste ja keerukate projektidega. II prioriteedi töid saab ellu viia nii RMK kui saavad seda teha ka muud organisatsioonid ning III prioriteetsusega objektid on kohaliku tasandi ja väiksemahulisemate ettevõtmiste kategooria. Programmi elluviimiseks kasutatakse eelkõige Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) eelarvet ning programmiga sihitakse võimaliku rahakasutuse kõige kulutõhusamaid töid.

Tööde nimekiri on väga pikk ning kasutada olevat raha oluliselt vähem, kui nende kõigi tegemiseks kuluks. Seetõttu langetab EMKVFi eelarve kasutamise otsuse RMK, lähtudes tööde prioriteetsusest ning kooskõlastusest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

Kudealade programm on ühtlasi olulisi töid koondav juhendmaterjal kolmandatele osapooltele, kel on huvi ja võimalus kudealade taastamises ja paisude likvideerimises kaasa lüüa. Koondades olulisemad tööd ja tegevused, on kõigil võimalus programmi aluseks võttes oma kodujõel või suuremas mastaabis kogu kalavaru silmas pidades olukorda paremaks muuta.

Tagasi üles