Tallinlaste toidujäägid lähvad bussidele kütteks ja põllule väetiseks

EKT Ecobio Maardu biogaasitehas kasutab gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid, mis liiguvad tehases suletud süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–43 kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Foto: Tiit Mõtus

Maardus tegutsev EKT Ecobio toodab biogassi elanikkonnalt kogutud biojäätmetest. Kodudest kokkukogutud abruusikoortest ja saiakontsudest toodetud gaasiga liiguvad Tallinna linnatranspordi gaasibussid ja kääritusjääk läheb väetiseks põllumajanduses.

Sel nädalal sai tehas käärutusjäägi ehk digestaadi sertifikaadi. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse juhataja Allan Pohlaku sõnul on EKT Ecobio sertifikaat märgilise tähtsusega, kuna EKT Ecobio tehas on Eestis ainus biogaasitehas, mis toodab biogaasi kodumajapidamistest pärit köögijäätmetest.

“Sertifikaat annab võimaluse biogaasi tootmise kõrvalsaadusena tekkivat kääritusjääki kasutada sertifitseeritud tootena ehk väetisena põldudel,” lisas Pohlak.

Põllumehed on sellisest väetisest väga huvitatud, kinnitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.

Kodudest kokkukogutud ja üleliigsest materjalist, näiteks munakoortest ja saltikarpidest puhastatud toidujäänused lähevad piltlikult öeldes läbi hakkliha masina ja muutuvad poolvedelaks pruunikaks massiks, mis läheb edasi kääritusreaktorisse, kus seguga baktereid kindla aja tagant toitma hakatakse. Protsessi käigus saadav gaas läheb bussikütuseks ning põllule väetiseks vedel ja tahke mass, mis näeb välja nagu kompostmuld.

Vedel kääritusjääk sobib hästi näiteks teraviljapõldudele. See on natuke lahjem, aga puhtam verisoon lehmalägast.

Digestaat toimetetakse suvel otse põldudele ja talvel hoidlasse ehk laguuni ja sealt taimede kasvuperioodil edasi põllule.

Tehasest väljastatav digestaat on ülikvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani. Samuti ei sisalda digestaat umbrohuseemneid.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on oluline, et jäätmetest, teisesest toorainest tehtavad tooted saaks ka sertifitseeritud, vastasel juhul ei saa protsessi seaduse mõttes ringmajanduseks lugeda.

“Biogaasi tootmine on üks paremaid ringmajanduse näiteid üldse: jäätmetest valmib mitu toodet: biogaas transpordiks ning selle tootmise jäägist omakorda digestaat – midagi ei lähe raisku,” selgitas Rüütelmann ning lisas, et tooteid saab jäätmetest teha ainult siis, kui jäätmed on korralikult liigiti kogutud.

Enne kääritusprotsessi jäätmed ka kuumutatakse hügieniseerimiseks 70-kraadisel temperatuuril. Toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.

Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni vedelat väetist ja umbes 2500 tahket väetist, mida hakatakse pärast sertifitseerimist kasutama Põhja-Eesti põldude väetamiseks.

Maardu biogaasitehase toodangut kasutatakse kütusena Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita u 50 Tallinna gaasibussi. Foto: Kristjan Kruuser