Viinapuud pole enam ammu Eestis eksootiline marjakultuur, vaid on levinud pea igasse nurka Eestis, olgu see Narva või Sõrve. On sorte, mis kannavad üsna kenasti ka ilma erilise näppimiseta, aga sellist kvaliteeti, mis igale poeviinamarjale ka välimuselt (rääkimata maitsest ja toiteväärtusest) silmad ette annab, ilma asjatundliku lõikuseta ikkagi ei saa.

Põhilõikus tehakse sügisel, paar-kolm nädalat peale lehtede langemist ning Kesk-Eestis jääb see enamasti oktoobri lõppu või novembri algusse, ent olen sügislõikust ka jõulude ajal teinud. Meist tublisti lõuna pool tehakse põhilõikus võib-olla hoopis vastu kevadet – ja ega see meilgi välistatud ei ole. Halb on vaid, et meie kevaded on enamasti kole pika vinnaga ja nii jäävad kevadise lõikuse korral viinapuud pikaks ajaks „nutma”, enne kui pungad puhkevad

Kommentaarid
Copy