TAIMETARK ⟩ Hobumadar aitab nahahädade korral

Hobumadara õied on lummavalt kollast värvi. Foto: Toivo Niiberg

Hobumadar (Galium verum) on tuntud värvi- ja ravimtaim. Rahvasuus kannab ta veel kõhurohu, liikmerohu, neitsipuna jne nimetust. Madarate suures perekonnas on üle neljasaja liigi, nad on levinud kogu maailmas, millest Eestis kasvab neliteist. Esmapilgul võivad madarad tunduda üksteisega väga sarnased, kuid lähemal uurimisel tulevad nähtavale selged erinevused. Kõigil neil asuvad kitsad lehed ringina ümber varre ehk männases. Esimene asi, mida vaadata, ongi see, et mitu lehte männases asub. See on küllaltki kindel arv. Osal liikidel on neid neli, teistel kuus või rohkem.

Hobumadar kuulub teise rühma ja tema niitjad lehed asuvad kaheksa kaupa männases. Hobumadara tunneb ära ümara varre järgi ja meie madaratest on ainult hobumadaral täiesti kollased õied. Hobumadara õied on vaid mõne millimeetri suurused, kuid neid on koos nii palju, hobumadarat hindavad meetaimena isegi suured mesilased. Õitseb juunist septembrini.

Peamiseks lõhnaaineks on aldehüüd metüülvanilliin, mida leidub ka vaniljes. Taime kõrgus 20 kuni 60 cm.

Hobumadara suhteliselt pikad varred on küllaltki pehmed ja nii heaks toiduks ka kõigile taimtoidulistele loomadele, nii kari- kui metsaloomadele. Kuna hobumadar eelistab lubjarikast mulda, võib teda hulgaliselt leida eelkõige Põhja- ja Lääne-Eesti paepealsetel muldadel. Enim võib Eestis kohata hobumadara sarnast ja umbrohuna pea kõikjal levivat pehmet madarat ehk virna

(G. mollugo). Enne õitsemist saab pehmel madaral ja hobumadaral vahet teha varre järgi. Pehme madara vars on selgelt kandiline, hobumadara vars ruljas, ümar. Kuid üsna sageli võib kohata ka kahvatukollaste õitega madarat, mis on mõlema ristand.

Hobumadara juurtest saadakse tumepunast (Läti lipu värvi) värvainet lõnga või kangaste värvimiseks. Kuna hobumadara õied on hästi intensiivselt kollased, on nad võetud kasutusele ka riide värvimisel, nad annavad puhta kollase värvuse. Riide või kanga värvimisel kasutada värskeid taimeosi.

Tema head omadused tulenevad eelkõige tugevast põletikuvastasest toimest. Ravimina kasutatakse ürti ja juuri, mis sisaldavad flavonoide, kumariini, kinoone, parkaineid, C-vitamiini, sidrunhapet, karotiini,

eeterlikku õli, kautšukit. Kadedust äratav on taime bioaktiivsete mikroelementide sisaldus, ja seda inimesele vajalikes ning ohututes kogustes: vanaadium, nikkel, strontsium, kroom, gallium, tallium, molübdeen, tsink ja vask.

Preparaatidel on kootav, verejooksu peatav, östrogeenne, valuvaigistav, rahustav, kuse- ja sapieritust toniseeriv, higileajav, spasmolüütiline ning põletikuvastane toime. Hobumadaratee aitab reuma, maksa- ja neerupõletike ning verehaiguste korral.

Madaramahlast valmistatavat salvi kasutatakse haavandite ja ekseemi raviks. Ürti (õied koos vartega) korjata õitsemise ajal, juuri sügisel, kusjuures värskete taimede ravimtoime on tugevam kui kuivatatutel. Õietee on magusa lõhna, kollase värvi ja hea maitsega.

Põletikuliste nahahaiguste korral (akne, furunkuloos, koeranaelad jne) aitab hästi värske mahl. Värske mahla valmistamiseks pese kogutud ürt läbi ja pressi niiskelt tsentrifuugis mahlaks. Säilita väikestes suletud pudelites harilikus külmikus. Mahla parimaks säilimiseks soovitatakse ühele liitrile mahlale juurde segada

100 g piiritust. Tupsuta mahlaga iga päev probleemseid, eelnevalt puhastatud kohti. Tugevama kahjustuse korral ka paar korda päevas.

Kõhuvalude ja kõhulahtisuse korral aitab kõige paremini hobumadara ürdi pulber. Puhasta kuivatatud ürt vartest ja peenesta mass uhmris. Manusta 2 g kaupa kolm-neli korda päevas.

Nahapõletike ja närvivalude korral võib teha madaravanni. Selleks võta paar korralikku suurt peotäit madara värsket või kuivatatud ürti. Vala peale paar liitrit keeva vett ja lase kinnises nõus tund aega seista. Kurna ja lisa see soojale vanniveele. Leba vannis 20–25 minutit, loputa vanniveega ka juuksed. Seejärel loputa ennast sooja veega üle ja kuivata. Kuuri pikkus maksimaalselt 2 nädalat, pidada

1 kuu vahet ja vajadusel protseduuri korrata.

Valuliku menstruatsiooni ja peavalu korral lisa 2 klaasi keeva vee kohta 2 kuhjas sl kuiva ürti, lase 2 tundi kinnises nõus seista, kurna. Manusta 0,5 klaasi kaupa kolm-neli korda päevas enne sööki.

Lõikelillena lõhnastab ruumi mõnda aega imeliselt, mõne jaoks ehk liigagi kangelt, ning avaldab parajas koguses (aroomteraapia) lõõgastavat ja rahustavat toimet. Kuivlilleseadetes säilitab taim oma kollase värvuse ja võib säilida sellisena pool aastat.

Õietee

1 klaasi keeva vee kohta võta 1 kuhjas sl värskeid või kuivatatud õisi. Lase jahtuda joodava temperatuurini. Kurna ja hauka kõrvale meega määritud röstsaia või -leiba. Sellist teed võid juua immuunsüsteemi tugevdamiseks ja organismi toonuse tõstmiseks 3 klaasi päevas paar nädalat järjest. Igapäevaselt klaasi päevas. Teisalt soovitatakse kõiki taimseid teesid pidevalt oma menüüs vahetada. Seega joo hommikul ühte, lõunal teist ja õhtul kolmandat puhast teed ning hoidu targu teesegude tarvitamisest.