Tippteadus toob Eesti metsadesse rohkelt kukeseeni

Kui looduslikult esineb kukeseeni kuni 50 kg hektaril, siis tööstusliku kultiveerimise abil saab kogust kasvatada üle 500 kiloni. Foto: Arvo Meeks

Hea seenekoht on saladus, mida hoitakse kiivalt. Shroomwell Innovationi eestvedamisel tehtav teadustöö lubab seda muuta ja annab metsaomanikele võimaluse ise häid kukeseenekohti juurde tekitada. Seenepuud on samm sinna poole, et tulevikus võib metsaomaniku põhitulu tulla hoopis metsasaadustest, mitte puidust.

„Seenekorjekohad on iga inimese peresaladus, mida pärandatakse põlvest põlve. Meie mõte on seda lõpuks ometi muuta,” sõnas meditsiiniseente kasvatamisega tegeleva Shroomwell Innovationi juht Siim Raadik. Humoorika mõtte taga on aga rõõm sellest, et Tartu ja Hollandi Wageningeni ülikooli teadlastega koostöös on Shroomwellil valminud kukeseenepuud ehk männi- ja kuuseistikud, mille juured on nakatatud kukeseenemütseeliga.

Tänavu istutati 10 000 sellist istikut ning järgmisel aastal on plaanis mulda panna 100 000 puud. „Maailma mõistes teeme me ikka tippteadust,” on Raadiku sõnul põhjust uhke olla ja öelda välja ka mõtte, et Eesti võiks olla maailma suurim kukeseeneeksportija.