Palava ilmaga ujudes võib rästikult salvata saada

Rästikutele meeldib palava ilmaga end vees jahutada. Foto: Mürgistusteabekeskus

Looduses liikudes me oskame karta rästikuid, aga kas teadsite, et rästik võib salvata ka vees suplejat? Kuumadel päevadel otsivad nemadki jahutust.

Veekogus salvab rästik ohvrit peamiselt veest välja ulatuvast kehaosast - peast, kaelast või kätest. Pea või kaelapiirkonda tabanud hammustused ongi eriti ohtlikud, kirjutab mürgistusteabekeskus oma Facebooki lehel.

Mürgistustebekeskuse telefonile on saabunud näiteks sellised kõned: “Rästik hammustas eile hommikul. Tänaseks jalg turses ja valutab, ei saa kõndida ega toetuda. Mida teha?", “Kolmeaastasel lapsel on sõrme otsas punane täpp, isa kahtlustab rästikuhammustust. Kas teha midagi kodus või minna haiglasse?”, “Mees leidis paar tundi tagasi aiast rästiku ja tahtis ussi naabripoisile näitamiseks kinni püüda. Rästik hammustas teda kätte, nüüd käsi turses. Mida teha?”

Kui olete saanud rästikult salvata või kahtlustate seda, siis tuleks kohe pöörduda perearsti poole või haiglasse olukorra hindamiseks ja edasiste juhtnööride saamiseks. Hammustuskoht tuleb muuta liikumatuks. Ei tohi proovida seiklusfilmides nähtu moel hammustuskohta noaga välja lõigata või mürki välja imeda. Ka žgutt ei takista mürgi levikut.

Väga oluline on vältida kahte asja: abistajate paanikat ja kannatanu liikumist.

Tasub meeles pidada, et rästiku hammustuse järgselt on ohtlik periood ka 2–4 ööpäeva möödudes. Sel ajal hakkab tursevedelik kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on taas tõsiste tervisekaebuste oht. Olukorra hindamiseks ja asjakohaste käitumisjuhiste saamiseks küsi nõu mürgistusinfoliinilt 16662.

Rästikuhammustuse vältimisest, esmaabist ja ohtudest leiab rohkem infot siit.