Alates juulikuust ootavad üle terve Eesti avastamist seitse põldu, kuhu on üles seatud Eesti kunstnike maalide reprod, mille juurest leiab ka infotahvlid teabega, millist põllukultuuri konkreetsel põllul kasvatatakse, millal toimub külv ja saagikoristus ning kes põllu eest hoolitseb.
Kunstisaal põllu kõrval: seitsmesse paika Eestis seati üles tõeline maaliklassika
Seitsmesse Eesti paika jõuavad Ants Laikmaa, Oskar Georg Adolf Hoffmanni, Emil Musso, Silvia Jõgeveri, Konrad Mäe ja Anatoli Kaigorodovi maalid.
Põldude äärde ongi paigutatud maalid, mille sünnilugu on moel või teisel seotud antud piirkonnaga. Kuna vanim teos pärineb orienteeruvalt 19. sajandi lõpust, saab igaüks hinnata, kas ja kui palju erineb maalil olev põllupilt tänapäevasest.
Põldude äärde ongi paigutatud maalid, mille sünnilugu on moel või teisel seotud antud piirkonnaga.
Tartu- ja Jõgevamaalt leiab kaks maali: Emil Musso “Maastik” paikneb Jõgeva vallas Mooritsal ja teine, Silvia Jõgeveri “Haaslava maastik” Kastre vallas Mellistes.
Ants Laikmaa maale on põldude äärde paigutatud kaks – Läänemaal saab näha Laikmaa “Ridala Maastikku” ning Saaremaal Kaalis “Viljapõld viie tuulikuga”.
Lääne-Virumaale Kadrina vallast Jõeperest leiab Oskar Georg Adolf Hoffmanni maali “Mees vikatiga” ning Ida-Virumaal Valastes saab kaeda Anatoli Kaigorodovi “Sügist”. Viljandi vallas saab aga näha Konrad Mägi maali “Viljandi maastik”.
Kuigi maalid jäävad nähtavale augusti lõpuni, tasub maale otsima minna juba juulis, sest just siis saab näha kõige ilusamat pilti koristusküpsest põllust, mis on ootamas lõikust. Eesti inimeste poolt juba avastatud maale leiab sotsiaalmeedias teemaviite #kultuuripõld abil.
- Põllumaalide näituse idee taga on BASF Agro Eesti, et tuua esile, kui olulist rolli mängivad põllud meie loodus- ja kultuuriloos, ja väärtustada Eesti põllumeeste tööd.
- Taiesed valiti koostöös Eesti Kunstimuuseumiga.
- Kaardi, kust maalidega kultuuripõllud asuvad, leiab siit.