Põhjamaade supermari võidab aednike südameid

Kanadast pärit söödava kuslapuu sordid on kõik magusad, aga igal neist on oma maitsenüansid. Nii tasuks oma aeda istikuid valides teha veidi eeltööd ja endale just sobivaim sinikuslapuu valida. Foto: Tiit Efert

Kui kultuurmustikaid on meie aedades kasvatatud juba aastaid, siis aina enam katsetavad aednikud söödavad kuslapuuga, mis on mustikaga võrreldes vähemnõudlikum ja õigeid sorte valides annab suviti magusaid ja vitamiinirohkeid marju, mida nimetatakse isegi põhjamaade supermarjaks.

„Marjal on uus ja huvitav maitse, mida ei anna teiste varjadega võrrelda,” sõnas Eesti suurimaid sinikuslapuu marjade ja istikute kasvatajaid, Honeyberry OÜ peremees Reigo Kardmaa.

Istikumüügi numbri näitavad ka seda, et lisaks marjadele kasvab huvi ka söödava kuslapuu kasvatamise vastu. Tartumaal Välgi külas juba kuus aastat 5,5 hektaril mahedalt sinikuslapuumarju kasvatava ettevõtja sõnul on neilt ostetud istikuid ka suuremas koguses ja rajatud väiksemaid istandusigi.

Sel aastal valmisid ka kuslapuumarjad sarnaselt maasikatega tavalisest varem ja nii oli jaanipühade aegu pererahval tööd käed täis. „Plaanisin, nagu eelnevatel aastatel, juuli alguses hakata korjama, aga seda tuli tegema hakata juba kaks nädalat varem,” kõneles ta.

Honeyberry OÜ pererahvas teeb marjadest ka mahla ja moosi ning Alatskivi Mõisamaitsete veinimeistri Külli Mustaga koostöös ka veini, siis praegu ostetakse marju just värskelt maiustamiseks ja talveks sügavkülma panemiseks. „Neis on palju C-vitamiini, rauda, kaltsiumit, magneesiumi, antioksüdante. Nii palju kui mina olen uurinud, teeb ta teistele marjadele oma sisaldusega ikka silmad ette,” on Kardmaa sõnul kuslapuu näol tõeliselt maitsva terviseturgutusega.

Aga miks mul on hapu?

Söödaval kuslapuul on mitmeid erinevaid inglisekeelseid nimesid, üks neist ettevõtte nimeski figureeriv honeyberry ehk meemari. On siis marja maitse tõesti mesine? Peremehe sõnul on õigeid sorte kasvatades tulemuseks tõesti väga mõnusa maitsega dessertmari, aga endale sobiva kuslapuusordi leidmiseks tuleks veidike teha eeltööd „Mõned võrdlevad maitset mustika või sinikaga, aga tegelikult on asi sellest kaugel,” sõnas Reigo Kardmaa.

Tema sõnul pöörduvad vahel ka nende poole inimesed, kes küsivad hämmeldunult nõu, miks nende aias kasvav söödav kuslapuu annab hapusid marju. „Sorte on hästi palju ja osad ongi tõesti väga hapud, osad isegi kibedad,” sõnas Kardmaa ja lisas, et need sordid pärinevad suure tõenäosusega Venemaalt.

Kaia ja Reigo Kardmaa on loonud 5,5 hektaril 18 000 taimega kuslapuukasvanduse. Foto: Tiit Efert

Pereettevõttes müüdavad marjad ja istikud on valitud just magusatest Kanada sortidest. „Sinikuslapuu on dessertmari oma maitsenüanssidega, iga sort eri kuju ja suurusega,” kommenteeris ta, miks eeltöö sordi valimisel on väga oluline. Nende istanduses kasvavad näiteks sordid ‘Boreal Beast’, ‘Boreal Blizzard’, ‘Aurora’ ja ‘Honeybee’.

Samavõrra on eeltöö tähtis, et istikuid mulda pannes ei tuleks aasta pärast imestada, miks saaki ei saa. Sinikuslapuid istutades tuleb soetada vähemalt kaks istikut, et toimuks risttolmlemine, ja igale sordile leidub oma sobiv paariline.

Kardmaa poole pöördutaksegi ka siis abipalvega, kui puukoolidest soetatud istikud ei kanna vilja. Kui sordid pole teada, ei oska Kardmaa neid paraku aidata.

Millal istutada?

Reigo Kardmaa sõnul võib koduaeda sinikuslapuu istikuid istutada suvi läbi – lihtsalt ise tuleb hoolas olla ja neid piisavalt kasta. Seetõttu on sügisel, kui niiskust rohkem, istutustööd kindlasti mugavam teha. Tähelepanelik aednik võib seda siiski ka hommepäev teha, sest kasvama ta Kardmaa sõnul kenasti läheb, seda enam, et erinevalt näiteks mustikast, mis vajab happelist mulda, on sinikuslapuu istikud vähenõudlikud ja saavad kenasti kasvatud ka aiamaamullas, mis on neutraalse pH-ga. Kui on tõesti on aias väga liivane pinnas, võiks Kardmaa näpunäidete kohaselt istutusaugu suurema kaevata ja sinna mulda lisada.

Valida tuleks päikseline või poolvarjuline koht – sellest oleneb, kas marjad valmivad pisut varem või veidi hiljem.

Kardmaa sõnas, et neilt ostetud istikute puhul pole neile esimesel aastal tarvis ka lisaturgutust väetise näol anda, sest maheistikutele on juba lisatud ka maheväetist. „Istikuid ostetakse meilt kevadest sügiseni. Lihtsalt aednik peab ise hoolas olema ja oma taimede eest hoolt kandma. Nii nagu kõikide asjade puhul aias,” sõnas ta.

Isegi kui nende istandusest ostetud komplekt kenasti mulda saab ja saaki hakkab tulema, võib sellest ikkagi ilma jääda – nimelt teavad ka linnud, mis maitseb hea. „Nii kui marjad siniseks lähevad, süüakse ära, nii et ma alati ostjatele sõnad peale lugenud, et katke kinni. Muidu te oma koduaiast marja ei saa ja tulete ostate ikka meilt,” võttis peremees muiates kokku.