Kui pole soovi rahvarohkele jaaniõhtule minna, vaid süda ihkab väikese seltskonnaga kuskil vee ääres oma privaatne jaanituli süüdata, siis kas võib suvalisse meeldivasse kohta end lõkke, grilli ja telkidega sisse seada või võib nii hoopis endale pahanduse kaela tuua?
Tahad looduses lõket teha? Loe, kuidas sobiv koht leida
Maa Elu otsis sellele küsimusele vastust Keskkonnaametist ja Riigimetsa Majandamise Keskusest.
Laias laastus on nii, et kuskil veekogu ääres oma jaaniistumise korraldamist piirab vähem reegleid, metsas sobiva koha leidmine nõuab eeltööd.
Igaüheõigus lubab looduses üheks ööpäevaks peatuma jääda peaaegu kõikjal, erandiks on telkimine metsas ja kaitsealadel, ütles Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Piret Reinsalu.
Parim lõkkekoht on selleks ettevalmistatud ase ja parim telkimiskoht selleks tähistatud plats. “Mõnes looduskaunis kohas vana lõkkeaseme leidmine ei tähenda automaatselt, et selles kohas võibki lõket teha - kui lõkketegemist lubavat tähistust pole, siis tegelikult seal ilma maaomaniku loata lõket ikkagi teha ei tohi,” selgitas Reinsalu.
Kaitsealale telkima minnes tuleb kindlasti eelnevalt tutvuda valitud koha kaitse-eeskirjaga ning meeles pidada, et kaitsealal tohib telkida ja lõket teha üksnes selleks ette nähtud ja tähistatud kohas. Enne teele asumist võiks tutvuda Maa-ameti looduskaitse rakendusega https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse.
Väljaspool kaitsealasid asuval rannal ja kaldal lõkke tegemist ja telkimist ei ole reguleeritud. Küll aga peavad autoga reisijad meeles pidama, et Eestis ei tohi mitte kuskil väljaspool teid autoga kaldaalale või rannale sõita - looduskaitseseadusega on kõigile veekogudele kehtestatud piiranguvöönd.
Lõket tohib teha vaid siis, kui ilmaolud seda lubavad. Olemas peavad olema esmased tulekustutusvahendid ja tagada pidev järelevalve. Nii lõkkel kui grillseadmel peab laskma lõpuni ära põleda või kustutama selle veega.
Lõkkes tohib põletada vaid loodusliku puhast ja töötlemata puitu ja puhast paberit. Mõistlik on põletada vaid sellist looduslikku puitu, mis on juba kuivanud ja mille korjamiseks pole vaja saagi ja kirvest kasutada.
Igaüks võiks looduses liikuda jälgi jätmata. “Nii, et järgmine tulija ei teagi, kas selles kohas on enne keegi olnud,” rõhutas Reinsalu. “Kõik, mille seltskond jaksab endaga loodusesse kaasa viia, jaksab ta ka ära tuua.”
RMK on üle Eesti rajanud hulga lõkke- ja telkimiskohti, nende leidmisel on abiks RMK äpp ja kodulehekülg, valides esilehelt "Looduses liikumine".
Telkida tohib metsas selleks ettenähtud RMK puhkekohtades. “Eelkõige soovitamegi minna just niisugusesse kohta telkima - see on puhkajale kõige mugavam, samuti on loodus niisuguses kohas kaitstud, sest seal on olemas liikumist suunavad rajad, auto parkimiseks sobivad kohad, lõkkealused,” soovitas RMK kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron.
Paraku näitab varasemate aastate praktika, et ettevalmistatud lõkkekohad hõivatakse kiiresti. Kes alles õhtul kaardi järgi kuhugi sõitma hakkab, siis lootust vaba kohta leida ilmselt pole.
“RMK lõkkekohad on tõesti menukad ja neid saab kasutada, kui nad on vabad, broneerida neid ei saa,” tõdes Viiron. “Eks nendega ole nii, nagu pargipingiga linnas - kui kohta on, siis saab seal puhata, aga kui need on tõesti väga hõivatud ja rahvast juurde ei mahu, siis ei jää muud üle, kui leida teine koht.”
Tule tegemisel võib kasutada RMK valmis seatud lõkkepuid ning maha langenud oksi. Kasvavaid puid ei tohi murda, ka ei ole õige neilt murda üksikuid oksi, sest need oksad on toored ja ei ole sobilikud tule tegemiseks.
“Autoga tulijatel palume kindluse mõttes võtta kaasa ka lõkketegemiseks vajalikku materjali,” soovitas Viiron. “RMK küll varustab lõkketegemise kohti vajalike puudega, kuid neid võib mõni seltskond kasutada rohkem, kui me ette prognoosisime ja alati ei pruugi piisavas koguses puid olemas olla.”
Telkida tohib riigimetsas selleks ettevalmistatud kohas. Kui on soov telkida riigimetsas väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud kohta, tuleb RMK-lt luba küsida, vajalikud kontaktid leiab RMK kodulehelt jaotisest “Looduses liikumine”.
Lemmikloomad peavad looduses liikudes olema rihma otsas. Metsas või kaitsealal vabalt jooksvale lemmikloomale võib ohtlikus saada kokkupuude mõne haige ja nakkusohtliku metslooma või parasiitidega. Ka lemmik ise võib ohustada näiteks maas pesitsevaid linde, sest pesalt pagev lind ei jõua mune peita ega katta. Loomalapsed, olgu jänesepojad, metskitsetalled või esimesi lennuharjutusi tegevad linnupojad, on jahikirega koerale kerge saak.
Muusika laskmise kohta kehtib hea tava, nagu kõikjal mujalgi avalikes kohtades - palve arvestada kõigi teiste puhkajatega, ümbruskonnas elavate inimeste ja metsaasukatega.