Varem valmiskuhjatud jaanilõkkes võivad siilipojad elu kaotada

Suvistel öödel on siilid aktiivsed ja üks isend võib öö jooksul matkata kuni viis kilomeetrit. Foto: Arvo Meeks

Juba on üle Eesti kuhajatud sadu suuri ja väikeseid oksahunnikuid, et jaaniõhtul tuli süüdata. Paraku võib nii palju pahandust sündida, sest isegi vaid paar päeva seisnud oksakuhja võib olla siil või mõni muu väikeloom juba pesa teinud.

Looduses hätta sattunud siilide ravi ja rehabilitatsiooniga tegelev Siilipusa MTÜ soovitab varem valmispandud oksahunnik vahetult enne süütamist läbi segada. Kaua seisnud hunnik tasub ringi tõsta, aga ärge kasutage selleks teravat tõsteriista.

Lisaks on Siilipusal veel hulk häid soovitusi siilide elu säästmiseks.

Trimmerda ja niida ettevaatlikult. Aiatehnika – muruniidukid, robotniidukid ja trimmerid on siilidele surmalvalt ohtlikud. Seega kontrolli põõsaaluseid enne niitmist või jäta niitmata, robotniidukit kasuta päevasel ajal. Ka kõrges rohus niites tuleb olla ettevaatlik, sest siilid võivad olla teinud endale sinna päevaseks peidus olemiseks pesa.

Aiale siili jaoks läbipääs. Siilid vajavad toiduotsimiseks suuremaid alasid ning maani ulatuvad, kinni betoneeritud või teravate servadega aiad panevad nad eluohtlikku olukorda. Seepärast jäta aia ja maapinna vahele 13-15 sentimeetrine vahe või tee aia alumisse äärde siilitunnel - väikes auk, millest pääsevad siilid liikuma.

Veesilmadesse ja aukudesse väljapääs. Järskude servadega augud ja veesilmad võivad siilikesele saatuslikuks saada – juba põlvekõrguses augus võib okaskera elu jätta.

Kontrolli kattevõrke. Kattevõrgud puudel ja põõsastel tuleks panna maapinnast paarikümne sentimeetri kõrgusele ning kindlasti kontrolli neid hommikul ja õhtul.

Väldi näriliste lõkse siili teel. Hiire-rotilõkse ära pane paikadesse, kuhu siilid ligi pääsevad.

Aed mürgivabaks. Siilisõbralik aed on mürgivaba, sest juba väike kogus teo- või rotimürki saab siilile saatuslikuks, nende päästmine on võimatu. Hukka saavad ka pojad, kes mürki saanud siiliema piima joovad. Taimemürk jõuab maapinnale ja seal elavate putukateni, mida siilid söövad, ka seda tuleks vältida.

Ära jäta aiajäätmeid vedelema. Siilid kraabivad seisma jäänud lehe- või aiajäätmekotti augu ja leiavad endale seal mugava pesakoha. Nii võivad nad aga sattuda prügimäele. Vii jäätmed kohe jäätmejaama või pane sinna, kuhu siilid ligi ei pääse.

Anna juua. Pane soojal ajal aeda madal anuma värske veega. Eriti oluline on see poegadega emasiilile, kelle vedelikuvajadus on suurem. Ära pane piima, sest täiskasvanud siil saab piimatoodete söömisest tõsise terviseprobleemi. Piima saanud siilipoegade päästmine on väga keeruline.

Jäta aeda mõni looduslik söögikoht. Jäta aeda mõned metsikumad ja niitmata kohad, kus siilidel on hea varjus olla ning kus putukad, teod ja muu siilile sobilik söök end peidab.

Ära jäta vigastatud siili abita. Terve siil ja siilipoeg kardavad inimest, püüavad kiirelt põgeneda, turtsuvad ja püüavad end põrgatades vaenlast okastega torgata. Abi vajav siil seda ei tee, seega taolist loomakest märgates otsi talle kiiremas korras abi. Kui siil on sattunud koera hammaste vahele, helista ja palu spetsialistil loom üle vaadata. Okaste vahel peidus olevad hammustuseaugud lähevad mädanema ning meelitavad ligi kärbseid, kes siili peale munevad. Munadest arenevad vaglad, kes elusat siili sööma hakkavad.

Siilipusa MTÜ tegeleb looduses hätta sattunud siilide ravi, rehabilitatsiooni ja taasvabastamisega.