ILM ⟩ Kas mitmenädalased põua- ja vihmaperioodid ongi uus Eesti suvi?

On tõenäoline, et järjest sagedasemaks muutuvad suhteliselt pikaajalised, mitu nädalat kestvad kuiva- ja sajuepisoodid ning kuumalained. Foto: EVE NAABER

Mai viimane kolmandik tuli veelgi soojem, kui eelmises ilmaloos arvatud, keskmiselt 14,4 kraadi. Tartu üle pooleteise sajandi pikkuses vaatlusreas on sellest soojemad olnud ainult nelja aasta maikuud: hiljutistel aastatel 2018 (15,2 kraadi) ja 2013 (14,9 kraadi) ning ammustel 1906. ja 1897. aastal (vastavalt 15,4 ja 15,1 kraadi). Huvitav on märkida, et viis kõige soojemat maikuud on üksteisest küllaltki eristuva keskmise temperatuuriga, aga sama laia ühekraadise vahemiku sisse mahuvad tervelt 14 järgmist.

Veelgi enam kõneainet pakkus mai eriline kuivus nagu ka möödunud aastal. Nii tänavu kui ka mullu mais sadas Eestis keskmiselt vaid 12 millimeetrit. Enam-vähem usaldusväärse sademete mõõtmise aja jooksul on sama kuiv olnud vaid 1947. aasta mai ja veelgi kuivemaid ei ole ette tulnud.

Ebatavalise põuaga paistavad silma ka hiljutised 2016., 2017. ja 2018. aasta maikuud, mis kuuluvad kümne kõige kuivema hulka aegade jooksul. Kas kuiv hiliskevad on kliima muutumise nähe või ajutine kõrvalekalle normist, seda peavad näitama järgmised aastad ja aastakümned.