Suure toitainesisalduse tõttu oli redisel rahvameditsiiniski kindel koht: seda kasutati põletike, nn külmetushaiguste, naha- ja seedeprobleemide leevendamiseks.
Energiasisaldus on redisel aga tõelise dieettoidu vääriline: 100 grammi kohta saame sellest vaid 20 kcal. Kindlasti ei tasu redist enne söömist koorida, sest paljud kasulikud ained, sh antioksüdandid, sisalduvad just pealiskihis.
Redises leidub ka eeterlikke õlisid, sh sinepiõli, mis annab redisele veidi mõrkja maitse. Seetõttu sobib redis eriti hästi kokku just piimatoodetega (hapukoor, kodujuust, keefir, kohupiim), mis aitavad mõrkjat maitset tasakaalustada ja pehmendada.
Redist nauditakse tavaliselt toorelt (salatites, külmsuppides, võileival), kuid seda sobib ka marineerida, hapendada, vokkida, praadida, küpsetada ja grillida.
Redise lehedki kõlbavad söögiks, näiteks salatitesse, suppidesse ja vormiroogadesse, samuti saab lehtedest maitsva pesto. Lehed tuleb vaid korralikult puhtaks pesta, selleks on parim viis panna need pooleks tunniks jääkülma (lisa külma vette mõned jääkuubikud) vette ligunema, mis aitab nii mustusest lahti saada kui ka rohelist värvust erksamaks muuta.
Tee suppi
Külmsupp on lihtne ja kiire valmistada ega eelda isegi pliidi olemasolu. Kuumal suvepäeval on see eriti hea ja kerge jahutaja, jaanipäeval aga passib kergeks eelroaks. Samas on see supp toitainerikas ja toitev, sest kõhu saab ilusti täis ning tänu kiudainetele ja valgule püsib täiskõhutunne pikemat aega. Lisaks leidub supis veel ka ohtralt kasulikke vitamiine ja mineraalaineid.