Redis passib nii salatisse, suppi kui marineerimiseks

Külmsupp redise ja suitsukanaga. Foto: Silja Luide

Redis on üks esimesi värskeid köögivilju, mida oma aiast saame, mistõttu on see minu jaoks juba lapsepõlvest saadik eriline suvekuulutaja olnud. Siiani armastan noore maitserikka kartuli kõrvale tehtud hapukoore või kodujuustuga salatit, milles oma aia redis, lehtsalat ja maitseroheline sees. See on ka imehea kerge salat, mida nii jaanipäeval kui ka lihtsalt soojadel sumedatel suveõhtutel grillitud liha või värskelt suitsutatud kala juurde pakkuda.

Ristõielisel redisel (Raphanus sativus var. sativus) on suur eelis võrreldes enamiku köögiviljadega. Nimelt on sellel lühike kasvuaeg: tärkamisest küpsemiseni kulub vaid 20–45 päeva, mis teeb sellest eriti hinnatud vilja just põhjamaades. Redis annabki just kevadel ja sügisel parima saagi, sest siis on päevad lühemad ja redis ei jõua õitsema minna, see-eest vili on siis mahlasem. Suvel aga ajab redis õievarre välja ja vili tohletub. Redisele ei meeldi ka kuivus, vaid ta eelistab niisket pinnast. Et see köögivili hästi kasvaks, tuleb teda korralikult kasta.

Redis on teada juba 16. sajandist ja esimestel sajanditel oli see pikk, valge, jääpurikataolise kujuga. Hiljem ilmusid Itaalias ja Prantsusmaal tänapäevasemad vormid. Praegusajal on koore kõige tavalisem värvus Euroopas punane ja kuju ümmargune, kuid leidub ka valge otsaga või üleni valgeid, silinderjaid, koonusekujulisi või kergelt lapikuid vilju.

Vili ise on väike, kaalub enamasti 10–60 grammi. Kui juurviljad on üldjuhul juurepaksendid, siis redisel erandina pole paksenenud mitte juur, vaid hüpoküül ehk taime lehtedest allapoole jääv varreosa.

Palju kasulikku pisikeses viljas

Redises on ohtralt C-vitamiini (100 grammi redist täidab 25% meie päevasest C-vitamiini vajadusest), samuti B-grupi, P- ja K-vitamiine. Ka kiud- ja mineraalaineid sisaldub selles omajagu, näiteks kaaliumi, naatriumi, rauda, seleeni ja joodi. Tänu suurele kiud­aine- ja veesisaldusele, samuti sobivale naatriumi ja kaaliumi vahekorrale on redisel kasulik mõju seedimisele ning see aitab kiirendada ainevahetust.

Suure toitainesisalduse tõttu oli redisel rahvameditsiiniski kindel koht: seda kasutati põletike, nn külmetushaiguste, naha- ja seedeprobleemide leevendamiseks.

Energiasisaldus on redisel aga tõelise dieettoidu vääriline: 100 grammi kohta saame sellest vaid 20 kcal. Kindlasti ei tasu redist enne söömist koorida, sest paljud kasulikud ained, sh antioksüdandid, sisalduvad just pealiskihis.

Redises leidub ka eeterlikke õlisid, sh sinepiõli, mis annab redisele veidi mõrkja maitse. Seetõttu sobib redis eriti hästi kokku just piimatoodetega (hapukoor, kodujuust, keefir, kohupiim), mis aitavad mõrkjat maitset tasakaalustada ja pehmendada.

Redist nauditakse tavaliselt toorelt (salatites, külmsuppides, võileival), kuid seda sobib ka marineerida, hapendada, vokkida, praadida, küpsetada ja grillida.

Redise lehedki kõlbavad söögiks, näiteks salatitesse, suppidesse ja vormiroogadesse, samuti saab lehtedest maitsva pesto. Lehed tuleb vaid korralikult puhtaks pesta, selleks on parim viis panna need pooleks tunniks jääkülma (lisa külma vette mõned jääkuubikud) vette ligunema, mis aitab nii mustusest lahti saada kui ka rohelist värvust erksamaks muuta.

Tee suppi

Külmsupp on lihtne ja kiire valmistada ega eelda isegi pliidi olemasolu. Kuumal suvepäeval on see eriti hea ja kerge jahutaja, jaanipäeval aga passib kergeks eelroaks. Samas on see supp toitainerikas ja toitev, sest kõhu saab ilusti täis ning tänu kiudainetele ja valgule püsib täiskõhutunne pikemat aega. Lisaks leidub supis veel ka ohtralt kasulikke vitamiine ja mineraalaineid.

Eriti maitsvad on supi sees värske kartul ja soolakurk, millest viimase puhul võib ka veidi vedelikku lisada, et see roa head maitset veelgi võimendaks.

Külmsupp redise ja suitsukanaga

Vaja läheb:

1 l keefirit

200–300 g suitsukana või -kala

mõned keedetud värsked kartulid (u 400 g)

300–400 g keedetud ja riivitud peeti

10 redist

3 hapu- või soolakurki

1 tl sinepit

veidi suhkrut

värskelt jahvatatud musta pipart

vajadusel soola

4 keedetud muna

paar peotäit hakitud maitserohelist (tilli, murulauku, rohelist sibulat, lehtpeterselli)

Puhasta ja tükelda suitsukala või -kana, lõika kartulid ja redised viiludeks, soola- või hapukurk kuubikuteks.

Sega keefir läbi sinepi ja suhkruga ning lisa kana või kala ja aedviljad. Jahvata peale musta pipart ja lisa vajadusel ka soola. Puista peale maitseroheline ja sektoriteks lõigatud keedetud munad (munad koori ikka ära ka enne).