Ma olen sündinud veel ajal, kui vitsakimp kapi otsas seisis, ja kuigi seda kunagi ei kasutatud, ei saanud ma tollal kuidagi aru, miks suured inimesed end saunas vitsaga nüpeldavad. Kas nad on pahandust teinud? Sest linnasauna lavaruumi põrand oli täis kaselehti, kust vapper leilivõtjast laps võis neid endale kõhu peale kleepida, aga vihad olidki enamasti parajad rootsud, kuigi sauna sisenedes inimesed neid suurest kastist endale 10 kopika eest ostes hoolega valisid.

Alles hiljem sain ma aru, et vali mis sa valid, aga kui viht on valel ajal tehtud, kukuvad lehed paari ropsaku järel sellel küljest ning seejärel ongi vihtumine pigem enda piitsutamine.

Seepärast olengi otsinud pärimusest, millal on õige aeg teha valmis kasevihad. Sellised, mis oleksid tervendavad ja piisavalt pehmed, samas ei kukuks lehed küljest. Ja tuleb tunnistada, et mingit väga kindlat seisukohta pole meie vanarahval siiski kirja saanud. Üks vana metsavaht ütles minu küsimise peale: „Kõige tähtsam on need vihad ikka ära teha. Laisk leiab vabanduse kirjasõnast.”

Üks levinumaid tõdesid on see, et kasevihad tuleb teha valmis enne jaanipäeva ning kahaneva kuu pehmel ajal, kuid igal aastal pole nii lihtne seda teadmist rakendada.

Kommentaarid (1)
Copy