Eestis toodetakse umbes kümnendik maailma aiandusturbast. Mis saab edasi?

Nõudlus turba järele aina kasvab, seda eriti Aasias, kus aktiivselt rajatakse katmikalasid. Foto: Mailiis Ollino

Lühemas perspektiivis sõltuvad turbatootjate tegemised suuresti ilmast, pikemas aga poliitikute otsustest. Eestis toodetakse umbes kümnendik maailma aiandusturbast, aga tootjate jaoks on tulevik ebaselge. Sektoris tegutsevate ettevõtjate hinnangul suhtub rohepööre turba kogumisse, eksporti ja kogumisse lühinägelikult.

Turbatootjatel on ilmaga vaja häid suhteid hoida, sest kui on liiga märg, siis töö seisab, ja kui põuane, tekib tuleoht. "Tänavune aprilli lõpp ei olnud kuigi sõbralik, aga mai algusest saime täishooga kogumist alustada," kinnitas aktsiaseltsi Elva E.P.T. juhatuse liige Mihkel Karulaas. "On nagu on, meie peame ilma järgi kohanduma, vastupidist ei tasu loota," sõnas Karulaas ja lisas, et Võrtsjärve ja raba kooslus näib suuri vihmavalinguid eemale hoidvat, sest kohalikus rabas on mai algusest saati alla tulnud vaid 16 millimeetrit vihma. Ümberkaudsed ja kaugemad alad on märksa rohkem vett kaela saanud. Elva E.P.T. keskmisest kogumiseesmärgist oli eelmise nädala seisuga pool kogutud. "Muidu öeldakse, et jaanipäevaks peaks pool koos olema, aga meil juba on, nii et nuriseda ei saa. Õnneks ei ole ka tulega probleeme olnud," lausus Karulaas.

Pärnu kandis olidki mai ja juuni algus palju märjemad. Aktsiaseltsi Nurme Turvas juhatuse liige Marko Kulman ütles, et nemad said kogumist alustada mai keskel ja plaanide täitmisel ollakse eelmise aasta sama ajaga võrreldes veidi maas.